{"id":22137,"date":"2017-08-02T10:42:48","date_gmt":"2017-08-02T08:42:48","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=22137"},"modified":"2017-08-02T10:55:04","modified_gmt":"2017-08-02T08:55:04","slug":"suvine-lugemissoovitus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/suvine-lugemissoovitus\/","title":{"rendered":"Suvine lugemissoovitus"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><b>\u00a0<\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b><img decoding=\"async\" class=\" wp-image-21608 alignleft\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/toussaint-1-195x300.jpg\" alt=\"\" width=\"145\" height=\"223\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/toussaint-1-195x300.jpg 195w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/toussaint-1.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 145px) 100vw, 145px\" \/> <\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b>Jean-Philippe Toussaint \u201eTung ja kannatlikkus\u201c<\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00dche tuntuma Belgia n\u00fc\u00fcdiskirjaniku Jean-Philippe Toussaint\u2019i teos, mida autor on ise nimetanud ma\u0308nguliseks autoportreeks. Kogumik esseedest teeb sissevaate Toussaint\u2019 kirjanikuelu ko\u0308o\u0308gipoolele: millal ja miks otsustas ta kirjutama hakata, millised on tema kirjutamistehnikad, millised kirjanikud on teda mo\u0303jutanud. Toussaint kirjeldab oma kohtumisi suurmeistritega, nagu Dostojevski, Proust ja Beckett, r\u00e4\u00e4gib oma kirjutamisharjumustest ja teoste s\u00fcnnist.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b><img decoding=\"async\" class=\" wp-image-21612 alignleft\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/07\/liste-de-mes-envies-eesti-185x300.jpg\" alt=\"\" width=\"144\" height=\"234\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/07\/liste-de-mes-envies-eesti-185x300.jpg 185w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/07\/liste-de-mes-envies-eesti.jpg 430w\" sizes=\"(max-width: 144px) 100vw, 144px\" \/>Gr\u00e9goire Delacourt \u00ab\u00a0Minu soovide nimekiri\u00a0\u00bb<\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">47-aastane pudupoe omanik Jocelyne on j\u00f5udnud punkti, kus ta hindab oma elu ja v\u00f5rdleb seda oma teismeliseea unistustega. Kui Jocelyne oli 17, suri ta ema, isa invaliidistus veidi hiljem ja nii pidi Jocelyne noorelt alustama t\u00f6\u00f6d pudupoes, selle asemel et j\u00e4tkata oma unistuste poole p\u00fcrgimist.<br \/>\n \u00dchel p\u00e4evalostab Jocelyne lotopileti ja v\u00f5idab 18 miljonit. Ta v\u00f5iks muuta oma elu t\u00e4ielikult, aga mida ta tegelikult tahab? Ta asub koostama oma soovide nimekirja: uus mantel, vannitoavaip, t\u00fctre k\u00fclastamine Inglismaal. Ta astub sisse Chaneli poodi Pariisis, m\u00f5eldes, et v\u00f5iks osta k\u00f5ike, mida tahab, kuid kas uus kott teeks ta t\u00f5esti \u00f5nnelikumaks kui v\u00f5ileib, mille abikaasa hommikul valmistas? Ta vaid koostab \u00fcha uusi oma nimekirju, et mida k\u00f5ike v\u00f5iks selle rahaga teha. Kuid \u00fchel p\u00e4eval variseb k\u00f5ik \u2026<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b><img decoding=\"async\" class=\" wp-image-21607 alignleft\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/lemieux-1-207x300.jpg\" alt=\"\" width=\"168\" height=\"244\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/lemieux-1-207x300.jpg 207w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/lemieux-1-705x1024.jpg 705w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/lemieux-1-600x871.jpg 600w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/lemieux-1.jpg 744w\" sizes=\"(max-width: 168px) 100vw, 168px\" \/><\/b><b>Anne Lemieux \u00ab\u00a0Lesepitser\u00a0\u00bb<\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Perekonnasaaga algab 1919. aasta kevadel, kui s\u00f5jav\u00e4ehaiglas sureb kapten Vernet. Temast j\u00e4\u00e4vad maha noor naine ja kolm alaealist t\u00fctart. Tollal oli kodanlaste pedantsetes ringkondades kohustusliku leina pikkus seitse aastat ja seda ettek\u00e4\u00e4ndeks tuues kapseldub noor lesk vaikimisse, t\u00f5mmates kaasa nii oma ema kui ka t\u00fctred. Kadunud kapten Vernet\u2019st luuakse viirastuslik mehekuju, kes on \u00fchtaegu olemas ja olematu, elus ja surnud. <br \/>\n Autor on loonud terve rea ilmekaid karaktereid koos oma inimlike veidrustega, v\u00fcrtsitades kirjeldusi paraja irooniaga. Kauneim ja t\u00e4pseim kujund selle raamatu m\u00f5tte edastamiseks on musta ja valge \u00e4ravahetamine fotonegatiividel: surmast saab elu ja elust surm<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-21611 alignleft\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/gerondif-219x300.jpg\" alt=\"\" width=\"153\" height=\"210\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/gerondif-219x300.jpg 219w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/06\/gerondif.jpg 530w\" sizes=\"(max-width: 153px) 100vw, 153px\" \/>Jean-Pierre Minaudier \u201cGrammatika \u00fclistus\u201d<\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Jean-Pierre Minaudier on ta t\u00f5eline erudiit, raamatu- ja s\u00f5nas\u00f5ber, kirglik kollektsion\u00e4\u00e4r, kelle tohutus koduraamatukogus seisab aukohal keeleteaduslike teoste kollektsioon. Neid on tal kokku ei v\u00e4hem ega rohkem kui 1296 ning neis kirjeldatakse 931 keelt. Ja ta neelab neid m\u00f5nuga \u2013 nagu kriminulle!<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u201eGrammatika \u00fclistuses\u201d jagab autor lugejaga oma s\u00f5nar\u00e4ndude k\u00e4igus avastatud r\u00f5\u00f5me. See raamat on uskumatult naljakas ja piiritult \u00f5rn austusavaldus maailma rahvastele ja keeltele ning inimvaimu ammendamatule mitmekesisusele.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00a0<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\" wp-image-22142 alignleft\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/mees-kes-teadis-ussisonu-201x300.jpg\" alt=\"\" width=\"151\" height=\"225\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/mees-kes-teadis-ussisonu-201x300.jpg 201w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/mees-kes-teadis-ussisonu.jpg 400w\" sizes=\"(max-width: 151px) 100vw, 151px\" \/><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b>Andrus K<\/b><b>ivir\u00e4hk \u201cMees, kes teadis ussis\u00f5nu\u201d<\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Viimane mees, kes m\u00f5istab ussis\u00f5nu, m\u00f5tiskleb oma elu \u00fcle. Vanast ja v\u00e4gevast metsarahvast on saanud abitud k\u00fcla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 Jean-Philippe Toussaint \u201eTung ja kannatlikkus\u201c \u00dche tuntuma Belgia n\u00fc\u00fcdiskirjaniku Jean-Philippe Toussaint\u2019i teos, mida autor on ise nimetanud ma\u0308nguliseks autoportreeks. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":18642,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[396],"tags":[718,719,720,721,722],"class_list":["post-22137","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","tag-5-raamatut-suveks","tag-kirjandus","tag-lugemine","tag-prantsuse-autorid","tag-suvi"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22137","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=22137"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/22137\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18642"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=22137"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=22137"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=22137"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}