{"id":24360,"date":"2017-12-29T12:57:21","date_gmt":"2017-12-29T10:57:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=24360"},"modified":"2019-04-22T11:38:39","modified_gmt":"2019-04-22T09:38:39","slug":"suembolism-baltimaade-kunstis-pariisi-orsay-muuseumis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/suembolism-baltimaade-kunstis-pariisi-orsay-muuseumis\/","title":{"rendered":"“S\u00fcmbolism Baltimaade kunstis” Pariisi Orsay Muuseumis"},"content":{"rendered":"

N\u00e4itusega \u201eS\u00fcmbolism Baltimaade kunstis\u201c<\/strong> t\u00e4histatakse mainekas Orsay Muuseumis<\/strong> Balti riikide iseseisvuse 100. juubelit.
\nRahvusvaheline suurn\u00e4itus s\u00fcnnib koost\u00f6\u00f6s Baltimaa nelja muuseumiga: L\u00e4ti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. \u010ciurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. N\u00e4ituse peakuraator on prantsuse v\u00e4ljapaistev s\u00fcmbolismiuurija <\/span>Rodolphe Rapetti<\/strong>. Tema valitud 150 teost Baltimaade kunstiloo m\u00e4rgilistelt autoritelt 19.\u00a0sajandi l\u00f5pust kuni 1930.\u00a0aastateni\u00a0tutvustavad rahvusvahelisele publikule esmakordselt Baltikumi kunsti nii olulises mahus.\u00a0<\/span>Pariisi j\u00e4rel n\u00e4eb n\u00e4itust Eestis ning seej\u00e4rel l\u00e4hiaastatel ka L\u00e4tis ja Leedus.
\n“Heas s\u00fcmbolistis peab olema k\u00fcbeke hullust!”, \u00fctleb kunstiajaloolane\u00a0Serge Fauchereau. Juba \u00fcsna varsti saame ka oma silmaga n\u00e4ha, kas see k\u00fcbe on Baltimaade s\u00fcmbolistides olemas!<\/span><\/p>\n

Baltimaade 20. sajandi alguse kunstilugu on eriline. \u00dchelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingel\u00e4hedust oma\u00a0 rahvusliku identiteedi loomise p\u00fc\u00fcdlustega. Nende kunstis on sageli p\u00f5imunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise p\u00e4rimuse m\u00e4rgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti m\u00f5juj\u00f5usse v\u00e4ljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. N\u00e4ituse kolm p\u00f5hiteemat \u201eM\u00fc\u00fcdid ja legendid\u201c, \u201eHing\u201c ja \u201eMaastik\u201c v\u00e4ljendavad kunstnike vaimustumist romantilistest jutustustest, inimese individuaalsest sisemaailmast ja loodusm\u00fcstikast.<\/p>\n

Eesti kunstnikest on n\u00e4itusel teiste seas esindatud Kristjan Raud, Konrad M\u00e4gi, Nikolai Triik, Oskar Kallis, L\u00e4ti kunstnikest kuulsad s\u00fcmbolistid Janis Rozent\u0101ls, Vilhelms Purv\u012btis ning Leedust loomulikult Mikalojus Konstantinas \u010ciurlionis.<\/p>\n

N\u00e4itusega kaasneb mahukas prantsuskeelne kataloog, lisaks toimub n\u00e4ituse raames kevadises Pariisis t\u00f5eline \u201eBaltimaade festival\u201c kontsertide, konverentsi, kirjanduskohtumistega. Lisaks valmib n\u00e4ituse ajaks Baltimaade kultuuri tutvustav telefilm Arte kanalilt.<\/p>\n

12.10.2018\u201303.02.2019 j\u00f5uab n\u00e4itus ka Kumu kunstimuuseumi suurde saali!<\/strong><\/p>\n

N\u00e4ituse peakuraator: Rodolphe Rapetti
\nN\u00e4ituse abikuraator: B\u00e9atrice Avanzi\u00a0
\nN\u00e4ituse \u00fcldkoordinaator: Ginta Gerharde-Upeniece, L\u00e4ti Rahvusgalerii
\nN\u00e4ituse kontaktisikud Eesti Kunstimuuseumis:
\nInga Jaagus (projektijuht)\u00a0inga.jaagus@ekm.ee<\/a>
\nLiis P\u00e4hlapuu (Kumu n\u00e4ituse kaaskuraator)\u00a0liis.pahlapuu@ekm.ee<\/a><\/p>\n