{"id":28172,"date":"2018-04-23T10:49:20","date_gmt":"2018-04-23T08:49:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=28172"},"modified":"2019-04-22T13:12:44","modified_gmt":"2019-04-22T11:12:44","slug":"prantsuse-eesti-kirjanik-katrina-kalda-head-read-kirjandusfestivalil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/prantsuse-eesti-kirjanik-katrina-kalda-head-read-kirjandusfestivalil\/","title":{"rendered":"Prantsuse-eesti kirjanik Katrina Kalda Head Read kirjandusfestivalil"},"content":{"rendered":"<p>Tallinnas s\u00fcndinud, kuid k\u00fcmne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Katrina Kalda kirjutab prantsuse keeles ja on mainekas Gallimard&#8217;i kirjastuses v\u00e4lja andnud kolm teost: &#8220;Eesti romaan&#8221; (\u201cUn roman estonien\u201d, 2010), &#8220;Jumalate aritmeetika&#8221; (&#8220;Arithm\u00e9tique des dieux&#8221;, 2013) ja &#8220;Maa, kus puudel pole varju&#8221; (&#8220;Le pays o\u00f9 les arbres n\u2019ont pas d&#8217;ombre&#8221;, 2016). <br \/>\nK\u00f5ik romaanid on ilmunud ka eesti keeles Anti Saare t\u00f5lkes.\u00a0<span style=\"font-size: 16px;\">Katrina Kaldat peetakse \u00fcheks praegusaja k\u00f5ige paljulubavamaks Eesti p\u00e4ritolu kirjanikuks maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka siinsel lugejal osa saada tema originaalsest ja olulisest loomingust. Rikkaliku keelekasutuse eest on autor p\u00e4lvinud Prantsuse Akadeemia preemia \u201eprantsuse keele hea k\u00e4sitsemise eest oma romaanides\u201d ja \u201eteenete eest prantsuse kirjandusele\u201d.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-size: 16px;\">Kuidas autor ise ennast, Eestit ja maailma tunnetab, saate kuulata Head Readi kirjandusfestivalil, 25. mail kell 19 Kirjanike majas. Vestlus Indrek Koffiga on eesti keeles.<\/span><\/p>\n<p><strong>&#8220;Eesti romaan&#8221;, 2010<\/strong><\/p>\n<p>Tallinn, 1990. aastate keskpaik. Noor August asub \u00e4rimees Eeriku k\u00e4endusel kirjutama j\u00e4rjejuttu Eesti taasiseseisvumisest, armudes ise oma eestkostja naisesse Charlotte\u2019i. Kinnise loomuga noormees elab oma tunded v\u00e4lja ajalehesabas, luues Charlotte\u2019ile kirjandusliku teisiku Carlotta. S\u00fcndmuste k\u00e4igus aga t\u00f5stab j\u00e4rjeloo kangelane Teodor autori vastu m\u00e4ssu ning haarab ise sule, et Augusti motiive selgitada ja tema mineviku saladused p\u00e4evavalgele tuua.<br \/>\nKatrina Kaldat huvitab taasiseseisvunud Eesti \u00f5hkkond, N\u00f5ukogude Liidu lagunemine ning selle tagaj\u00e4rjed \u2013 \u201cEesti romaani\u201d tegevus toimub 90ndate keskpaiga Tallinnas ja mujal Eestis . Lisaks ajaloom\u00e4lule paistab tema deb\u00fc\u00fctromaan silma ka oma lopsakate\u00a0kirjelduste ja kujunditega \u2013 \u00abmaandusin sellesse linnapuljongisse\u00bb (lk 8), \u00ab\u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev on linad, mille vahele me poeme\u00bb (lk 48),\u00a0\u00abAugust ja Charlotte vahtisid pilvi. Nad n\u00e4itasid teineteisele kanu, parte, draakoneid, viirastuslaevu ja losse. Taevas kulges aeglane liiklus, alatasa ummikuid t\u00e4is\u00bb (lk 114), mis teevad tema toeste lugemise huvitavaks ja raskeks \u00fcheagselt.\u00a0<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/kultuur.postimees.ee\/445184\/mitmekihiline-ja-keeruliselt-lihtne\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Loe Heili Sibritsa arvustust Postimehes<\/a><\/p>\n<p><strong>&#8220;Jumalate aritmeetika&#8221;, 2013<\/strong><\/p>\n<p>Noor eestlanna Kadri Raud on 1980. aastate l\u00f5pul koos emaga v\u00e4lja r\u00e4nnanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma j\u00e4rel \u00fcha enam huvi tundma oma Eestisse j\u00e4\u00e4nud suguv\u00f5sa heitliku mineviku vastu. Kadri p\u00e4evikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse k\u00fc\u00fcditatud s\u00f5bratar Liisi. Need ammused kirjad heidavad valgust ka Kadri pihtimustele. Kaks jutustajah\u00e4\u00e4lt segunevad, p\u00f5imuvad ja kajastavad teineteist, andes tulemuseks perekonnaloo t\u00e4is draamat ja siseheitlusi, v\u00e4rvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja m\u00f5rumaigulist huumorit.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/c7-kirjandus\/romaan-eestist\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Loe ka Marin Laaki arvustust Sirbis<\/a><\/p>\n<p><strong>&#8220;Maa, kus puudel pole varju&#8221;, 2016<\/strong><\/p>\n<p>Katrina Kalda mahukas romaan \u201eMaa, kus puudel pole varju\u201d on omalaadne d\u00fcstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul \u00fche keelatud linna \u00e4\u00e4realal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine\u2019i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja t\u00fctre) vahendusel, kellel on iga\u00fchel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on t\u00f5eliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab l\u00e4\u00e4nemaailma \u00fche v\u00f5imaliku allak\u00e4igutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole t\u00e4psustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati eba\u00f5dusalt ehe ja j\u00e4\u00e4b lugejat pikaks ajaks kummitama.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Katrina Kalda toob Eestisse <a href=\"https:\/\/www.ife.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Prantsuse Instituut Eestis<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.hyperebaaktiivne.ee\/2018\/01\/xci-ehk-kolme-naise-dustoopia.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Loe ka arvustust Marianni blogist<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tallinnas s\u00fcndinud, kuid k\u00fcmne-aastaselt Eestist Prantsusmaale kolinud Katrina Kalda kirjutab prantsuse keeles ja on mainekas Gallimard&#8217;i kirjastuses v\u00e4lja andnud kolm [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[111],"tags":[],"class_list":["post-28172","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-ueritused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28172"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/28172\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28172"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=28172"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=28172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}