{"id":30720,"date":"2018-09-15T18:28:05","date_gmt":"2018-09-15T16:28:05","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=30720"},"modified":"2019-04-25T15:23:45","modified_gmt":"2019-04-25T13:23:45","slug":"9-kaasaegset-prantsuskeelset-autorit-keda-saab-ka-eesti-keeles-lugeda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/9-kaasaegset-prantsuskeelset-autorit-keda-saab-ka-eesti-keeles-lugeda\/","title":{"rendered":"9 kaasaegset prantsuskeelset autorit, keda eesti keeles lugeda"},"content":{"rendered":"<p><strong><span style=\"font-size: 18px;\">Tahaksite lisaks prantsuse kirjandusklassikutele kedagi uut avastada? Kaasaja kirjandusmaastiku ja <a href=\"https:\/\/www.ife.ee\/prantsuse-kirjandussuegis\/\">kirjanduss\u00fcgise<\/a> k\u00f5lavatest nimedest rohkem teada saada? Siin on v\u00e4ike valik praegustest tuntumatest prantsuskeelsetest autoritest, keda ka eesti keelde t\u00f5lgitud on.<\/span><\/strong><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h2><strong>1) Am\u00e9lie Nothomb <\/strong>\u00a0<\/h2>\n<p>Belgia kirjanik Am\u00e9lie Nothomb avaldas esimese romaani &#8220;<em>L\u2019hygi\u00e8ne de l\u2019Assassin<\/em>&#8221; 1992. aastal. Teost saatis otsemaid suur edu ning sellest ajast peale ilmub Nothombil \u00fcks raamat aastas. Ka ta ise s\u00f5nab, et on kirjutamise j\u00e4rele hull. Kirjanikku on paljuski inspireerinud tema enda elu, eriti lapsep\u00f5lvereisid koos diplomaadist isaga.<\/p>\n<p>Nothombi karj\u00e4\u00e4ri \u00fcheks tipphetkeks on 1999. aasta Prantsuse Akadeemia <em>grand prix<\/em>, mille t\u00f5i talle \u201c<em>Stupeur et tremblements<\/em>\u201d (&#8220;Jahmatus ja v\u00e4rinad&#8221;). 2000. aastal ilmunud autobiograafilises teoses &#8220;<em>M\u00e9taphysique des tubes<\/em>\u201c (&#8220;Jumala lapsep\u00f5lv\u201d) meenutab Nothomb oma esimest kolme eluaastat, v\u00f5rreldes end toruga.<\/p>\n<p>T\u00e4navuse kirjanduss\u00fcgise tr\u00fckiv\u00e4rske romaan &#8220;<em>Pr\u00e9noms \u00e9pic\u00e8nes<\/em>&#8221; on j\u00e4rjekorras kahek\u00fcmne seitsmes. \u00dcks on kindel &#8211; Nothombi ekstsentriline sulg tekitab j\u00e4tkuvalt elevust ja vastukaja nagu algusaegadelgi.<\/p>\n<pre>EESTI KEELES ILMUNUD:<\/pre>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Le Sabotage amoureux<\/em>, 1993 (<strong>\u201eArmastuse s\u00f5da\u201c<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Helle Michelson, Varrak 2009)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Stupeur et tremblements<\/em>, 1999 (<strong>\u201eJahmatus ja v\u00e4rinad\u201c<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Eva Koff, Varrak 2006)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>M\u00e9taphysique des tubes<\/em>, 2000 (<strong>\u201eJumala lapsep\u00f5lv\u201c<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Tiina Jaksman, Varrak 2004)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Barbe-bleue<\/em>, 2012 (<strong>&#8220;Sinihabe&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Pille Kruus, T\u00e4nap\u00e4ev 2013)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>La nostalgie heureuse<\/em>, 2013 (<strong>&#8220;Helge nostalgia&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Pille Kruus, T\u00e4nap\u00e4ev 2005)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h2><strong>2) Marc Dugain <\/strong><\/h2>\n<p>Marc Dugain on s\u00fcndinud Senegalis ja t\u00f6\u00f6tanud kunagi hoopis ettev\u00f5tte juhina. 35-aastaselt j\u00f5udis ta esimese romaanini, mille kriitikud soojalt vastu v\u00f5tsid &#8211;\u00a0 &#8220;<em>La chambre des officiers<\/em>&#8221; (1998) p\u00e4lvis 18 kirjanduspreemiat ning v\u00e4ndati ka filmiks.<\/p>\n<p>Sellest sai alguse dokumentaalsete l\u00e4hiajalooliste kirjutiste seeria. T\u00f5sielulised kangelased, traagilised lood ja tihti USAd k\u00e4sitlevad teemad on toonud kirjanikule truu lugejaskonna. Dugaini 2018. aasta kirjanduss\u00fcgise romaan kannab pealkirja \u201c<em>Int\u00e9rieur jour<\/em>\u201d.<\/p>\n<pre>EESTI KEELES ILMUNUD<\/pre>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Avenue des g\u00e9ants<\/em>, 2012 (<strong>\u201cHiiglaste aven\u00fc\u00fc\u201d<\/strong>, t\u00f5lkinud Ena Mets, Eesti Raamat 2015)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>L\u2019emprise<\/em>, 2014 (<strong>\u201cM\u00f5juv\u00f5im\u201d<\/strong>, t\u00f5lkinud Kaja Riesen, Eesti Raamat 2016)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h2><strong>3) Fred Vargas <\/strong><\/h2>\n<p>Fred Vargas, kodanikunimega Fr\u00e9d\u00e9rique Audoin-Rouzeau, sai tuntuks t\u00e4nu krimiromaanidele, kus juhtmeid lahendab komissar Adamsberg. Vargase stiil on \u00fchteaegu luuleline ja naljakas, pakkudes raamatus\u00f5brale p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5eldud tegelaste ja s\u00fc\u017eeeliiniga jutustusi. Auhindadega p\u00e4rjatud Vargase ei l\u00f6\u00f6 laineid mitte \u00fcksnes Prantsusmaal &#8211; tegu on \u00fche t\u00f5lgituma ja m\u00fc\u00fcduma prantsuse autoriga Euroopas.<\/p>\n<pre>EESTI KEELES ILMUNUD:<\/pre>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Debout les morts<\/em>,\u00a01995 (<strong>&#8220;Elus v\u00f5i surnud&#8221;<\/strong>,t\u00f5lkinud Anti Saar, Varrak\u00a02008)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Un peu plus loin sur la droite<\/em>,\u00a01996 (<strong>&#8220;Natuke edasi, paremat k\u00e4tt&#8221;,<\/strong> t\u00f5lkinud Helva Payet, Varrak\u00a02010)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Sans feu ni lieu<\/em>,\u00a01997 (<strong>&#8220;Ei mingit asu&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Anti Saar, Varrak\u00a02011)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>L&#8217;Homme aux cercles bleus,\u00a01996 (<strong>&#8220;<\/strong><\/em><strong>Kriidiringimees&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Madis J\u00fcrviste, Varrak 2015)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>L\u2019homme \u00e0 l\u2019envers, 1999<\/em>\u00a0(<strong>&#8220;Libahunt&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Madis J\u00fcrviste, Varrak 2017)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h2><strong>4) Anna Gavalda<\/strong><\/h2>\n<p>Anna Gavalda stiili iseloomustavad huumor, lihtsus ja \u00f5rnus. Gavalda j\u00f5udis pidada v\u00e4ga erinevaid ameteid, enne kui kirjanikukutsumusele j\u00e4rgnes. Gavalda tegi deb\u00fc\u00fcdi 1999. aastal novellikogumikuga \u201cMa tahan, et keegi mind kusagil ootaks\u201d, mida on m\u00fc\u00fcdud 1\u00a0885\u00a0000 eksemplari ja t\u00f5lgitud 27 keelde. Just selle kogumikuga v\u00f5itiski ta prantslaste s\u00fcdame.<\/p>\n<p>Gavalda kolmas romaan \u201cKoos, see on k\u00f5ik!\u201d on siiani tema edukaim. Sellest on valminud ka film, peaosades nimekad Audrey Tautou ja Guillaume Canet.<\/p>\n<p>Muide, pole sugugi v\u00f5imatu, et te end tema jutustustes \u00e4ra tunnete, sest Gavalda jaoks on t\u00e4htis kujutada p\u00e4ris inimeste p\u00e4ris elu. See kehtib ka tema viimase teose &#8220;<em>Fendre l\u2019armure<\/em>&#8221; puhul.<\/p>\n<pre>EESTI KEELES ILMUNUD:<\/pre>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Je voudrais que quelqu\u2019un m\u2019attende quelque part<\/em>, 1999 (<strong>&#8220;Ma tahan, et keegi mind kusagil ootaks&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Mariliin Vassenin, Pegasus 2005)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>L\u2019echapp\u00e9e belle<\/em>, 2001 (<strong>&#8220;N\u00e4patud tunnid&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Pille Kruus, Pegasus 2010)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Je l\u2019aimais,\u00a0<\/em>2002 (<strong>&#8220;Ma armastasin teda&#8221;<\/strong>,\u00a0t\u00f5lkinud Triinu Tamm, Pegasus 2006)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Ensemble c\u2019est tout<\/em>, 2004 (<strong>&#8220;Koos, see on k\u00f5ik&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Pille Kruus, Pegasus 2008)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>La consolante<\/em>, 2008 (<strong>&#8220;Lohutaja&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Stella Timmer, Pegasus 2011)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h2>5) Le\u00efla Slimani<\/h2>\n<p>Le\u00efla Slimani on prantsuse-maroko p\u00e4ritolu kirjanik-ajakirjanik. Tema deb\u00fc\u00fctromaan &#8220;<em>Dans le jardin de l\u2019ogre&#8221;\u00a0<\/em>ilmus 2014. aastal, p\u00e4lvides kriitikute t\u00e4helepanu.<\/p>\n<p>Slimani teine romaan &#8220;<em>La chanson douce<\/em>&#8221; (&#8220;H\u00e4llilaul&#8221;) p\u00e4rjati 2016. aastal juba nimeka Goncourt\u2019i preemiaga. Teos k\u00e4sitleb l\u00e4bi ps\u00fchholoogilise anal\u00fc\u00fcsi inimestevahelisi s\u00f5ltuvussuhteid kaaegses perekonnas ning sotsiaalse viletsuse probleemi.<\/p>\n<p>Alates 2017. aastast on Slimani Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni otsene esindaja Rahvusvahelises Frankofoonia Organisatsioonis.<\/p>\n<pre>EESTI KEELES ILMUNUD:<\/pre>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>La chanson douce<\/em>, 2016 (<strong>&#8220;H\u00e4llilaul&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Sirje Keevallik, T\u00e4nap\u00e4ev 2018)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h2>6) Michel Houellebecq<\/h2>\n<p>K\u00f5muline ja vastuoluline Michel Houellebecq sai laiema avalikkuse ees tuntuks proosateostega. 1994. aastal ilmus tema deb\u00fc\u00fctromaan &#8220;<em>L\u2019extension du domaine de la lutte<\/em>&#8221; (&#8220;V\u00f5itlusv\u00e4lja laienemine&#8221;).<\/p>\n<p>1998. aastal ilmunud teine romaan &#8220;<em>Les particules \u00e9l\u00e9mentaires<\/em>&#8221; (&#8220;Elementaarosakesed&#8221;) tekitas kirjandusteose kohta enneolematult suurt meedia vastukaja. M\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatuslikult ei p\u00e4lvinud &#8220;Elementaarosakesed&#8221; Goncourt\u2019i preemiat, k\u00fcll aga sai Houellebecq maineka autasu 2010. aastal romaani &#8220;<em>La carte et le territoire<\/em>&#8221; (&#8220;Kaart ja territoorium&#8221;) eest.<\/p>\n<p>Houellebecqi teoste teemadena v\u00f5ib v\u00e4lja tuua inimese loomalikkuse, majandusliku ja seksuaalse liberalismi ning religiooni.<\/p>\n<pre>EESTI KEELES ILMUNUD:<\/pre>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>H.P. Lovecraft. Contre le monde, contre la vie<\/em>, 1991 (essee <strong>&#8220;H. P. Lovecraft : maailma vastu, elu<\/strong> <strong>vastu<\/strong>&#8220;,\u00a0t\u00f5lkinud Heli Allik, Kultuurileht 2016)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Extension du domaine de la lutte<\/em>, 1994 (<strong>&#8220;V\u00f5itlusv\u00e4lja laienemine&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Triinu Tamm, Varrak\u00a02005)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Les Particules \u00e9l\u00e9mentaires<\/em>, 1998 (<strong>&#8220;Elementaarosakesed&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Indrek Koff, Varrak 2008)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Plateforme<\/em>, 2001\u00a0(<strong>&#8220;Platvorm&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Indrek Koff, Varrak 2016)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>La Possibilit\u00e9 d&#8217;une \u00eele<\/em>, 2005 (<strong>&#8220;Saare v\u00f5imalikkus&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Triinu Tamm, Varrak 2015)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>La carte et le territoire<\/em>, 2010 (<strong>&#8220;Kaart ja territoorium&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Indrek Koff, Varrak 2013)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Soumission<\/em>, 2015 (<strong>&#8220;Alistumine&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Triinu Tamm, Varrak 2016)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h2>7-9) Trio Prantsuse m\u00fc\u00fcgiedetabelite tipus: Guillaume Musso, Marc L\u00e9vy ja Michel Bussi<\/h2>\n<p>Prantsusmaal on v\u00f5imatu astuda raamatupoodi, ilma et kohtuks Musso, L\u00e9vy v\u00f5i Bussiga. Millega need kirjanikud silma paistavad? Lihtsus ja modernsus, sekka armastust ja p\u00f5nevust, aeg-ajalt ka fantaasiat. Bussi krimkad erinevad \u00fclej\u00e4\u00e4nud kahe autori k\u00e4ekirjast, ent k\u00f5iki kolme \u00fchendab meisterlikkus ootamatute l\u00f5pplahenduste peale.<\/p>\n<p>Kirjanduskriitikud ei laula kolmikule alati kiidulaulu, aga prantslased on nende ustavad lugejad ning ka v\u00e4lismaal l\u00e4heb m\u00fc\u00fck h\u00e4sti. K\u00f5igil ilmub aastas \u00fcks uus teos, mis on raamatupoodides alati oodatud suurs\u00fcndmus.<\/p>\n<pre>EESTI KEELES ILMUNUD:<\/pre>\n<p><span style=\"text-decoration: underline; font-size: 14px;\">Guillaume Musso<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Et apr\u00e8s\u2026, <\/em>2004\u00a0(<strong>&#8220;Mis saab p\u00e4rast&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Marja Liidja, Ersen 2018)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Je reviens te chercher,\u00a0<\/em>2008\u00a0(<strong>&#8220;Tulen ikka su juurde&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Kaja Riesen, Eesti Raamat 2009)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>L&#8217;appel de l&#8217;ange,\u00a0<\/em>2011\u00a0(<strong>&#8220;Ingli kutse&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Margot Endj\u00e4rv, Eesti Raamat 2012)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Central<\/em> Park, 2014 (<strong>&#8220;Central Park&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud\u00a0Marja Liidja, Ersen 2016)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"text-decoration: underline; font-size: 14px;\">Marc L\u00e9vy<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Et si c\u2019\u00e9tait vrai<\/em>, 2000 (<strong>&#8220;Ja kui see olekski t\u00f5si&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Laine Hone, Varrak 2001)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Les enfants de la libert\u00e9<\/em>, 2007 (<strong>&#8220;Vabaduse lapsed&#8221;<\/strong>, toimetaja Ele Ainsoo, Eesti Ajalehed 2010)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Le voleur d\u2019ombres<\/em>, 2010 (<strong>&#8220;Varjuvaras&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Krista Liidaru, Ersen 2016)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Elle et lui<\/em>, 2015 (<strong>&#8220;PS. Pariisist&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Tiina Kanarbik, Ersen 2018)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"text-decoration: underline; font-size: 14px;\">Michel Bussi<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Nymph\u00e9as noirs,\u00a0<\/em>2011 (<strong>&#8220;Mustad vesiroosid&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Madis J\u00fcrviste, Varrak 2017)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 14px;\"><em>Un avion sans elle<\/em>, 2012 (<strong>&#8220;Leidlaps lumetormist&#8221;<\/strong>, t\u00f5lkinud Madis J\u00fcrviste, Varrak 2016)<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>PS. Kes prantsuse keelt harjutada soovivad, siis <a href=\"https:\/\/www.ife.ee\/kust-leida-tallinnas-prantsuskeelset-kirjandust\/\">IFE blogis<\/a> on soovitused, kust Tallinnas neid raamatuid originaalkeeles leida v\u00f5ib.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tahaksite lisaks prantsuse kirjandusklassikutele kedagi uut avastada? Kaasaja kirjandusmaastiku ja kirjanduss\u00fcgise k\u00f5lavatest nimedest rohkem teada saada? Siin on v\u00e4ike valik [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":170,"featured_media":36985,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[396,111],"tags":[967,719,960,721,730,953],"class_list":["post-30720","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-ueritused","tag-kaasaegne-kirjandus","tag-kirjandus","tag-prantsuse","tag-prantsuse-autorid","tag-prantsuse-keel","tag-prantsuse-kirjandus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30720","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/170"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30720"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/30720\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36985"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30720"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=30720"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=30720"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}