{"id":33462,"date":"2019-03-04T13:05:50","date_gmt":"2019-03-04T11:05:50","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=33462"},"modified":"2019-03-11T15:57:08","modified_gmt":"2019-03-11T13:57:08","slug":"maailmafilmi-festival-tartus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/maailmafilmi-festival-tartus\/","title":{"rendered":"Prantsuse dokid Tartu Maailmafilmi Festivalil"},"content":{"rendered":"<p>Juba 16. korda toimub Tartus Maailmafilmi festival (Tartu World Film Festival), millel linastuvad parimad v\u00e4rsked dokkfilmid \u00fcle maailma. Prantsuse filmitegijate huvi Tartu festivali vastu on alati suur olnud ja nii ka seekord. Korraldajate hoolsa valiku tulemusel j\u00f5uab sel aastal Eesti Rahva Muuseumi kinolinale neist 6.&nbsp;<br \/>\nKogu festivali programmi leiate <strong><a href=\"https:\/\/www.worldfilm.ee\/linastused-2019\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">SIIT<\/a>.<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><strong>Esmasp\u00e4eval, 19. m\u00e4rtsil kell 14:00<\/strong> <br \/>\n<strong>NB! Kohal on&nbsp;re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Magali&nbsp;Bragard ja S\u00e9verine Enjolras&nbsp;<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Taasloodud suvi \/ Reprendre l&#8217;\u00e9t\u00e9<\/strong><br \/>\n<strong>Aasta:<\/strong> 2017<br \/>\n<strong>Pikkus:<\/strong> 96 min<br \/>\n<strong>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r:<\/strong> Bragard Magali, Enjolras S\u00e9verine<br \/>\n<strong>Originaalkeel:<\/strong> prantsuse<br \/>\n<strong>Tootjamaa:<\/strong> Prantsusmaa<br \/>\n<strong>Filmimispaik:<\/strong> Prantsusmaa<\/p>\n<p>\nVeetes suve Pariisis ja selle eeslinnades, p\u00fc\u00fcavad kaks noort re\u017eiss\u00f6\u00f6ri teha viisk\u00fcmmend aastat hiljem uusversiooni Rouch\u2019 ja Morini kultusfilmist \u201e\u00dche suve kroonika\u201c. See on ebatavaline portree t\u00e4nap\u00e4eva noorusest peegelpildina 1960ndatele, kus taaskasutatakse naudinguga cin\u00e9ma v\u00e9rit\u00e9\u2019d.<\/p>\n<p><div class=\"ast-oembed-container \" style=\"height: 100%;\"><iframe title=\"Trailer eng Remake of a summer (Reprendre l&#039;e\u0301te\u0301)\" src=\"https:\/\/player.vimeo.com\/video\/237276124?dnt=1&amp;app_id=122963\" width=\"500\" height=\"281\" frameborder=\"0\" allow=\"autoplay; fullscreen; picture-in-picture; clipboard-write\"><\/iframe><\/div>\n<\/p>\n<p><strong>Re\u017eiss\u00f6\u00f6ride info<\/strong><br \/>\nS\u00e9verine Enjolras ja Magali Bragard on m\u00f5lemad l\u00f5petanud 2003. aastal visuaalse antropoloogia eriala Jean Rouch\u2019 juhendamisel Paris Nanterre\u2019i \u00fclikoolis. 2009. aastal lavastasid nad koos terviseriskide uurimist ja haldamist k\u00e4sitleva l\u00fchidokumentaali \u201eDombes\u201c. Nad tegelevad dokumentalistika \u00f5petamisega ning 2007. ja 2008. aastal korraldati \u00fchiselt Jordani l\u00e4\u00e4nekaldal filmifestival. S\u00e9verine Enjolras on teinud veel mitmeid dokumentaale, tellimusfilme ja kodanikke kaasavaid t\u00f6\u00f6tube k\u00e4sitlevaid filme. Magali Bragard tegeleb re\u017eiss\u00f6\u00f6rit\u00f6\u00f6 k\u00f5rval ka lava- ja pressifotograafiaga.<\/p>\n<p><strong>NB! Teisip\u00e4eval, 19. m\u00e4rtsil kell 18.30 ootavad teid re\u017eiss\u00f6\u00f6rid&nbsp;S\u00e9verine Enjolras ja Magali Bragard Tallinnas, kinos S\u00f5prus, kus saab <a href=\"https:\/\/www.ife.ee\/frankofooniakuu-tasuta-filmid-3\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">frankofooniakuu \u00fcrituste raames<\/a> sama filmi vaadata ja tegijatega kohtuda. Linastus on tasuta!<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><strong>Teisip\u00e4eval, 19. m\u00e4rtsil&nbsp;15:15<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"font-size: 16px;\"><strong>Mister Kubota \/ Monsieur Kubota<\/strong><br \/>\n<\/span><b>Aasta<\/b>: 2018<br \/>\n<b>Pikkus<\/b>: 54 min<br \/>\n<b>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r<\/b>: Anush Hamzehian, Vittorio Mortarotti<br \/>\n<b>Originaalkeel<\/b>: jaapani, inglise<br \/>\n<b>Tootjamaa<\/b>: Prantsusmaa<br \/>\n<b>Filmimispaik<\/b>: Jaapan<\/p>\n<div>Hr Kubota uurib surematuid meduuse, eesm\u00e4rgiga v\u00e4lja selgitada, kuidas ka inimesed igavesti elada saaksid. Hr Kubota otsib igavikku, kuna tal on meeletu hirm surma ees. Niisiis on ta otsustanud mitte surra.<\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-34533\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/monsieur-kubota.jpg\" alt=\"\" width=\"650\" height=\"480\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/monsieur-kubota.jpg 650w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/monsieur-kubota-300x222.jpg 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/monsieur-kubota-600x443.jpg 600w\" sizes=\"(max-width: 650px) 100vw, 650px\" \/><\/div>\n<div>\n<div><b>Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri info<\/b><\/div>\n<p>Anush Hamzehian (snd 1980) ja Vittorio Mortarotti (snd 1982) on p\u00fchendanud k\u00f5ik oma t\u00f6\u00f6d nii \u00fchiskondlikus kui geograafilises m\u00f5ttes \u00e4\u00e4realadel paiknevatele r\u00fchmadele. Viimastel aastatel on nad viinud ellu projekte Valgevenes, Jaapanis, Armeenias, USA-s, Itaalias ja Belgias, kus nad on k\u00e4sitlenud nii poliitiliste pagulaste, endiste kaevurite, prostituutide kui ka tsunami v\u00f5i Balkani s\u00f5jad \u00fcle elanud inimeste lugusid. Nende dokumentaalid on linastunud rahvusvahelistel festivalidel, nagu Marseille Primed, Filmer le Travail de Poitiers ja Ushuaia SHH.<\/p><\/div>\n<div>&nbsp;<\/div>\n<div>\n<ul>\n<li><strong>Teisip\u00e4eval, 19. m\u00e4rtsil kell 13.00<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Jahisaak \/&nbsp; Les Proies<\/strong><br \/>\n<strong>Aasta:<\/strong> 2018<br \/>\n<strong>Pikkus:<\/strong> 53 min<br \/>\n<strong>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r:<\/strong> Marine de Contes<br \/>\n<strong>Originaalkeel:<\/strong> prantsuse<br \/>\n<strong>Tootjamaa:<\/strong> Prantsusmaa<br \/>\n<strong>Filmimispaik:<\/strong> Prantsusmaa<br \/>\nOnnis varjus olles piidlevad jahimehed Edela-Prantsusmaal Landes\u2019i piirkonna s\u00fcgistaevast. Hoolikalt ja kannatlikult kuulavad nad metsa h\u00e4\u00e4li, oodates kaelustuvide \u00fclelendu. Kummalise koreograafiaga t\u00f5mbavad nad oma l\u00f5ksu n\u00f6\u00f6re. K\u00f5ik on omal kohal, kuigi nende \u00fcmber on m\u00e4nnid maha raiutud ja neile tuttavat maastikku h\u00e4vitatakse.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-34529\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les_proies.jpg\" alt=\"\" width=\"1072\" height=\"448\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les_proies.jpg 1072w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les_proies-300x125.jpg 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les_proies-768x321.jpg 768w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les_proies-600x251.jpg 600w\" sizes=\"(max-width: 1072px) 100vw, 1072px\" \/><\/p>\n<p><strong>Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri info<\/strong><br \/>\nMarine de Contes on prantsuse filmitegija ja monteerija, kes on elanud ning t\u00f6\u00f6tanud Bordeaux\u2019s, Buenos Aireses, Madridis ja Pariisis, kus ta ka praegu elab. Ta on n\u00e4idanud oma t\u00f6id mitmetel rahvusvahelistel festivalidel ja biennaalidel. De Contes on \u00f5ppinud keeli Bordeaux\u2019 \u00fclikoolis, dokumentaalfilmikunsti Buenos Aireses ja monteerimist Madridi filmikoolis (ECAM).<\/p>\n<\/div>\n<ul>\n<li><strong>Kolmap\u00e4eval, 20. m\u00e4rtsil kell 10.00<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<div>\n<p><strong>Vabariigi kullerid \/ Les coursiers de la R\u00e9publique<\/strong><br \/>\n<strong>Aasta:<\/strong> 2018<br \/>\n<strong>Pikkus:<\/strong> 33 min<br \/>\n<strong>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r:<\/strong> Badredine Haouari<br \/>\n<strong>Originaalkeel:<\/strong> prantsuse<br \/>\n<strong>Tootjamaa:<\/strong> Prantsusmaa<br \/>\n<strong>Filmimispaik:<\/strong> Prantsusmaa<\/p>\n<p>\nIbrahim, Bathily, Martin &#8230; Nad ei ela Pariisis, aga Place de la R\u00e9publique on nende kohtumispaigaks. Hoides oma pilgu alati nutitelefonil, v\u00e4ntavad need uutmoodi t\u00f6\u00f6lised l\u00e4bi Pariisi vastavalt rakendustest saadud tellimustele.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-34517\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-coursiers-de-la-republique.jpg\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"577\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-coursiers-de-la-republique.jpg 1024w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-coursiers-de-la-republique-300x169.jpg 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-coursiers-de-la-republique-768x433.jpg 768w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-coursiers-de-la-republique-600x338.jpg 600w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/p>\n<p><strong>Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri info<\/strong><br \/>\nBadredine Haouari on \u00f5ppinud kinokunsti Montpellier\u2019 \u00fclikoolis ja dokumentaalfilmi Les Ateliers Varanis Pariisis. Ta on 10 aastat t\u00f6\u00f6tanud t\u00e4ispikkade filmide kost\u00fcmeerija ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ri assistendina. \u00d5pingute ajal pakkusid talle ise\u00e4ranis huvi direct cinema vormis dokumentaalid, eriti Jean Rouch\u2019 ja Chris Markeri t\u00f6\u00f6d. Nende filmide p\u00f5hjal tekkis tal soov ka ise re\u017eiss\u00f6\u00f6ri rolli t\u00e4ita.<\/p>\n<\/div>\n<ul>\n<li><strong>Neljap\u00e4eval, 21. m\u00e4rtsil kell 13.15<br \/>\n<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong><span style=\"font-size: 16px;\">D\u017eamilija \/ Djamilia<\/span><\/strong><\/p>\n<p><b>Aasta<\/b>: 2018<br \/>\n<b>Pikkus<\/b>: 84 min<br \/>\n<b>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r<\/b>: Aminatou Echard<br \/>\n<b>Originaalkeel<\/b>: inglise, vene<br \/>\n<b>Tootjamaa<\/b>: Prantsusmaa<br \/>\n<b>Filmimispaik<\/b>: K\u00f5rg\u00f5zstan<\/p>\n<div>Filmi tegevus toimub K\u00f5rg\u00f5zstanis, kus otsitakse T\u0161\u00f5ng\u00f5z Ajtmatovi romaani peategelast. 1958. aastal kirjutatud \u201eD\u017eamilja\u201c viib meid l\u00e4bi kogu maa ning teel kohtame mitmete p\u00f5lvkondade naisi, kes jutustavad meile D\u017eamiljast, noorest naisest, kes rikub K\u00f5rg\u00f5zstani sotsiaalseid norme. Temast k\u00f5neldes avavad need naised ka ennast ning jutustavad meile oma unistustest, armastusest, soovidest ja vabadusest.<br \/>\n<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-34521\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/djamilia.jpg\" alt=\"\" width=\"960\" height=\"720\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/djamilia.jpg 960w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/djamilia-300x225.jpg 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/djamilia-768x576.jpg 768w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/djamilia-600x450.jpg 600w\" sizes=\"(max-width: 960px) 100vw, 960px\" \/><\/div>\n<div>\n<div><b>Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri info<\/b><\/div>\n<p>Aminatou Echard on \u00f5ppinud etnomusikoloogiat ja kinokunsti. Eksperimentaal- ja dokumentaalfilmikunstnikuna on Aminatou fookus sellel, kuidas ruum muudab inimesi ja kuidas inimesed asustavad ruume. Ta arendab seda ideed edasi, uurides suhet heli ja pildi vahel. V\u00e4lit\u00f6\u00f6d on tema loomingus olulisel kohal. Olles t\u00f6\u00f6tanud neli aastat Boliivias etnomusikoloogia alal, otsustas ta 2006. aastal p\u00f6\u00f6rata uue lehe Kesk-Aasias (K\u00f5rg\u00f5zstan, Usbekistan, Kasahstan), hakates koguma pilte ja helisid, et saada aru ruumi ja inimeste vahelisest seosest.<\/p><\/div>\n<div>&nbsp;<\/div>\n<ul>\n<li><strong>Reedel, 22. m\u00e4rtsil kell 11.15<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>M\u00f5tlevad kehad \/&nbsp;Les Corps qui pensent<\/strong><br \/>\n<strong>Aasta:<\/strong> 2017<br \/>\n<strong>Pikkus:<\/strong> 22 min<br \/>\n<strong>Re\u017eiss\u00f6\u00f6r:<\/strong> Catherine Boutaud<br \/>\n<strong>Originaalkeel:<\/strong> prantsuse<br \/>\n<strong>Tootjamaa:<\/strong> Prantsusmaa<br \/>\n<strong>Filmimispaik:<\/strong> Prantsusmaa<\/p>\n<p>\n\u201eKirjutan sulle \u00fche hinget\u00f5mbega. Mu elu v\u00f5ib lihtsalt minema lennata, kui ma ei v\u00f5itle. Iseenda vastu, selle tuule vastu. Sinuga koos suudaksin torme taluda. Sinu heaks suudaksin torme taluda. Kuna ma ei tea, kust leian end homme, saadan sulle \u00fche hinget\u00f5mbega kogu oma armastuse. Loodan, et tuult j\u00e4tkub \u2026\u201c Mu \u00f5de oli 15-aastane, kui ta mulle need read kirjutas. Ta p\u00f5des anoreksiat. K\u00fcmme aastat hiljem tuleme tagasi selle perioodi juurde, mis meid s\u00fcgavalt l\u00e4hendas ja m\u00f5jutas.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-34525\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-corps-qui-pensent.png\" alt=\"\" width=\"1024\" height=\"576\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-corps-qui-pensent.png 1024w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-corps-qui-pensent-300x169.png 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-corps-qui-pensent-768x432.png 768w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/03\/les-corps-qui-pensent-600x338.png 600w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><br \/>\n<strong>Re\u017eiss\u00f6\u00f6ri info<\/strong><br \/>\nCatherine Boutaud on s\u00fcndinud 1986. aastal Prantsusmaal. Ta omandas 2007. aastal kraadi rakenduskunsti alal LISAA k\u00f5rgkoolis (Nantes) ning 2011. aastal kino- ja filmikunsti alal ARCO k\u00f5rgkoolis Lissabonis. Ta elab ja t\u00f6\u00f6tab vaheldumisi Pariisis ja Lissabonis, tegeledes dokumentaalfilmide ja graafilise disainiga.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Tartu Maailmafilmi festivali toetab <a href=\"https:\/\/www.ife.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Prantsuse Instituut Eestis<\/a><\/strong><\/p>\n<p><strong>&nbsp;<\/strong><\/p>\n<div>&nbsp;<\/div>\n<div>&nbsp;<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Juba 16. korda toimub Tartus Maailmafilmi festival (Tartu World Film Festival), millel linastuvad parimad v\u00e4rsked dokkfilmid \u00fcle maailma. Prantsuse filmitegijate [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":34521,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[111],"tags":[791,667,668,802,662,773],"class_list":["post-33462","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ueritused","tag-dokumentaalfilm","tag-festival-2","tag-film-2","tag-frankofoonia-kuu","tag-kino","tag-prantsuse-kino"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33462","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33462"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33462\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/34521"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33462"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=33462"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=33462"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}