{"id":36056,"date":"2019-04-11T15:24:20","date_gmt":"2019-04-11T13:24:20","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=36056"},"modified":"2019-04-29T15:06:02","modified_gmt":"2019-04-29T13:06:02","slug":"kirjanik-jean-philippe-toussaint-prima-vista-festivalil-tartus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/kirjanik-jean-philippe-toussaint-prima-vista-festivalil-tartus\/","title":{"rendered":"Kirjanik Jean-Philippe Toussaint Prima Vista festivalil Tartus"},"content":{"rendered":"<p>Jean-Philippe Toussaint (1957) on prantsuse keeles kirjutav belgia kirjanik, fotograaf ja filmimees, kes on juba kaks korda Eestis k\u00e4inud, kuid on valmis siia alati tagasi tulema. Seekord kohtume temaga Tartus Prima Vista kirjandusfestivalil, kus kirjanikuga vestleb meie oma armastatud t\u00f5lkija, kirjanik ja m\u00e4ngudisainer Anti Saar.<\/p>\n<p>Jean-Philippe&#8217;i loomingut on tugevalt m\u00f5jutanud 1950. aastate prantsuse \u201euue romaani\u201c ideed. T\u00f5lkija Triinu Tamm on Toussaint\u2019i kirjanduslikke taotlusi iseloomustades kirjutanud, et autorit huvitavad s\u00fcndmuste asemel inimeseks olemise k\u00f5ige \u00fcldisemad probleemid, sestap on Toussaint&#8217;i tegelased \u201epidevais eksistentsiaalseis otsinguis, nende hirmud, \u00e4ngid, tahtmised ja p\u00fc\u00fcdlused k\u00fc\u00fcndivad argielust k\u00f5rgemale, neid painavad suured k\u00fcsimused inimeseks olemisest ja oma kohast maailmas.\u201c Samas on Toussaint\u2019i l\u00e4henemine kirjutamisele eelarvamustevaba, ta on kirjutanud n\u00e4iteks \u00fcsna palju sellisest esmapilgul triviaalsest asjast nagu jalgpall \u2013 2006. aastal avaldas ta l\u00fc\u00fcrilise l\u00fchiessee \u201eLa M\u00e9lancolie de Zidane\u201c, mis ammutas finaali Prantsuse legendaarse jalgpalluri Zinedine Zidane\u2019i inetust karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5pust 2006. aasta jalgpalli maailmameistriv\u00f5istlustel, kus ta l\u00f5i peaga Itaalia koondise m\u00e4ngijat. 2016. aastal ilmus aga Toussainti essee \u201eJalgpall\u201c, kus ta endale omase elegantsiga oma jalgpalliarmastust anal\u00fc\u00fcsib.<\/p>\n<p>Eesti keeles on v\u00f5imalik lugeda nelja Toussaint\u2019i teost, sealhulgas omaenda kirjanikukreedot s\u00f5nastavat poeetilist esseeraamatut \u201eTung ja kannatlikkus\u201c (tlk Triinu Tamm, Loomingu Raamatukogu, 2017) ning Toussainti magnum opuse, nn. Marie-ts\u00fckli teist romaani \u201eP\u00f5genemine\u201c (tlk Leena Tomasberg, Varrak, 2017). Jean-Philippe Toussaintiga vestleb t\u00f5lkija Anti Saar.<\/p>\n<p>Kohtumine on prantsuse keeles s\u00fcnkroont\u00f5lkega eesti keelde.<\/p>\n<p><strong>Kolmap\u00e4eval, 8. mail kell 18 Tartu Linnaraamatukogu saalis<\/strong><br \/>\n<strong>TASUTA!<\/strong><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/kirjandusfestival.tartu.ee\/et\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Kirjandusfestivali Prima Vista kogu programm<\/a><\/p>\n<p>Festivali korraldab Prima Vista, Jean-Philippe Toussaint&#8217;i s\u00f5itu toetab <a href=\"https:\/\/www.ife.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Prantsuse Instituut Eestis<\/a><\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"alignleft  wp-image-36064\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/prima-vista.png\" alt=\"\" width=\"352\" height=\"86\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/prima-vista.png 454w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/prima-vista-300x73.png 300w\" sizes=\"(max-width: 352px) 100vw, 352px\" \/><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Jean-Philippe Toussaint (1957) on prantsuse keeles kirjutav belgia kirjanik, fotograaf ja filmimees, kes on juba kaks korda Eestis k\u00e4inud, kuid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":36059,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[111],"tags":[667,719,730,953],"class_list":["post-36056","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ueritused","tag-festival-2","tag-kirjandus","tag-prantsuse-keel","tag-prantsuse-kirjandus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36056","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36056"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/36056\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/36059"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36056"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=36056"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=36056"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}