{"id":38736,"date":"2019-08-12T11:39:47","date_gmt":"2019-08-12T09:39:47","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=38736"},"modified":"2019-08-13T11:53:12","modified_gmt":"2019-08-13T09:53:12","slug":"maire-mannik-kumus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/maire-mannik-kumus\/","title":{"rendered":"&#8220;Maire M\u00e4nnik. Eesti legend Pariisis&#8221; KUMU kunstimuuseumis"},"content":{"rendered":"<p><strong>Maire-Helve M\u00e4nnik<\/strong> (1922\u20132003) oli \u00fcks silmapaistvamaid s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastak\u00fcmnetel v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels cr\u00e9ateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike \u00dchenduse (F\u00e9d\u00e9ration Internationale de la M\u00e9daille d\u2019Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori <strong>Ossip Zadkine<\/strong>\u2019iga. Aastail 1953\u20121956 oli ta Acad\u00e9mie de la Grande Chaumi\u00e8re\u2019is Zadkine\u2019i \u00f5pilane ning aastatel 1950\u20121960 esines korduvalt innovaatilise skulptuurir\u00fchmituse Le Salon de la Jeune Sculpture vaba\u00f5hun\u00e4itustel.<\/p>\n<p>Maire M\u00e4nniku osalus v\u00e4liseesti kunstin\u00e4itustel kestis 1946. aastast kunstniku hiliseani. 2002. aastal p\u00e4lvis ta eestluse edendamise eest Pariisis Valget\u00e4he V klassi ordeni. Vabaloomingus \u00fchendas ta loodusmotiividest l\u00e4htunud detailid 1950. aastate kunstist v\u00f5rsunud abstraktsete vormielementidega. Prantsuse kunstielus aktiivselt osalenud skulptorist j\u00e4i maha portreelooming, abstraktsed kompositsioonid ning avalikud skulptuurid ja medalid. Eestiga seotud p\u00e4randisse kuuluvad Marie Underi, Anton Hansen Tammsaare ja Gustav R\u00e4nga b\u00fcstid, samuti Tartu \u00dclikooli m\u00e4lestusmedalid ja Pariisi P\u00e9re Lachaise\u2019i kalmistul asuv Eduard Wiiralti hauamonument.<\/p>\n<p>Aastal 2004 kinkis Erki M\u00e4nnik suure osa ema loomep\u00e4randist Eesti Vabariigile. N\u00e4itus Kumu kunstimuuseumis koondab Eesti Kunstimuuseumi ning Tartu Kunstimuuseumi vahel jaotunud loomingup\u00e4randit, lisaks teoseid erakogudest, juba varem muuseumidesse j\u00f5udnud t\u00f6id ja Tartu \u00dclikooli m\u00e4lestusmedaleid \u00fclikooli muuseumi kogust. N\u00e4itusele eelnenud mahuka restaureerimist\u00f6\u00f6 teostasid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Ale\u0161 Zahradnik, taastatud sai enam kui 50 teost. N\u00e4itusega kaasneva raamatu autor on Juta Kivim\u00e4e.<\/p>\n<p>Maire-Helve M\u00e4nnik s\u00fcndis 1. aprillil 1922. aastal Tartus eesti haritlasperes. Tema isa Hans M\u00e4nnik (1893\u2012?) oli tuntud kirjastaja, ema Lydia M\u00e4nnik (1888\u20131969) oli \u00fcks esimesi eesti naisarste. Maire M\u00e4nnik \u00f5ppis Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi T\u00fctarlaste G\u00fcmnaasiumis. 1942\u20131944 \u00f5ppis ta Anton Starkopfi juhendamisel Pallases skulptuuri ning paralleelselt Tartu \u00dclikoolis humanitaaraineid. 1945. aastal j\u00f5udis ta pagulasena Rootsi, kus l\u00f5petas Stockholmi \u00dclikooli ning \u00f5ppis Stockholmi rakenduskunstikoolis modelleerimist. 1953. aastal anti talle Rootsi kodakondsus.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"https:\/\/kumu.ekm.ee\/syndmus\/eesti-legend-pariisis-maire-mannik\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">KUMU kunstimuuseum<\/a><\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"alignleft size-full wp-image-38741\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/maire-mannik-1.jpg\" alt=\"\" width=\"347\" height=\"230\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/maire-mannik-1.jpg 347w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/08\/maire-mannik-1-300x199.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 347px) 100vw, 347px\" \/><\/p>\n<p>Kuraator: Juta Kivim\u00e4e<br \/>\nN\u00e4ituse kujundaja: Isabel Aaso-Zahradnikova<br \/>\nGraafiline disainer: K\u00fclli Kaats<\/p>\n<p><em>FOTO: Maire M\u00e4nnik Pariisis Atelier Zadkine\u2019i \u00f5uel. Valmib teos \u201eHelisev perspektiiv\u201c. Mai, 1956. Foto: W. Maywald. Koopia kunstniku perekonna fotokogust<\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em><strong>N\u00e4itusega seotud \u00fcritused:<\/strong><\/em><\/p>\n<p><em>Kuraatoriekskursioon<\/em><br \/>\n<em>29.08 kell 18.00<\/em><br \/>\n<em>14.12 kell 16.00<\/em><\/p>\n<p><em>Ettekanne Maire M\u00e4nniku teoste restaureerimisest, Isabel Aaso-Zahradnikova<\/em><br \/>\n<em>24.10 kell 18.00<\/em><\/p>\n<p><em>Eriprogramm \u201eKunstnikuga n\u00e4itusel: Eike Eplik\u201c<\/em><br \/>\n<em>14.11 kell 18.00<\/em><\/p>\n<p><em>Keraamikakursus \u201eV\u00e4\u00e4nlev, p\u00f6\u00f6rlev, tahutud pokaal\u201c<\/em><br \/>\n<em>19.09 ja 26.09 kell 17.00<\/em><\/p>\n<p><em>Kipsmedalite t\u00f6\u00f6tuba \u201eLumised medalid\u201c<\/em><br \/>\n<em>10.12 kell 17.30<\/em><\/p>\n<p><em>N\u00e4ituse finissage 04.01<\/em><\/p>\n<p><em>V\u00e4ikelastehommikud \u201cTasapisi\u201d<\/em><br \/>\n<em>04.09 kell 11.00<\/em><br \/>\n<em>11.09 kell 11.00<\/em><\/p>\n<p><em>Perehommikud<\/em><br \/>\n<em>01.09 kell 12.00<\/em><br \/>\n<em>08.09 kell 12.00<\/em><\/p>\n<p><em>Kunstisari 60+<\/em><br \/>\n<em>27.09.2019 kell 12.00<\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Maire-Helve M\u00e4nnik (1922\u20132003) oli \u00fcks silmapaistvamaid s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastak\u00fcmnetel v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":38811,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[111],"tags":[800,666],"class_list":["post-38736","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ueritused","tag-kunst","tag-naeitus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38736","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38736"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38736\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38811"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38736"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38736"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38736"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}