\u201eFausti\u201c (1859) edu julgustas Pariisi Th\u00e9\u00e2tre-Lyrique\u2019i direktorit L\u00e9on Carvalhot tellima Gounod\u2019lt j\u00e4rgmist ooperit. Gounod\u2019 muusikaline jutustus Shakespeare\u2019i trag\u00f6\u00f6diast on imeliselt tundlik, dramaatiline ja meloodiarikas. Ooperi on tuntuks teinud s\u00fcgavalt emotsionaalsed duetid, v\u00e4rvikas orkestratsioon ja s\u00fcdantliigutavad koorid. \u201eRomeo ja Julia\u201c on 19. sajandi prantsuse ooperi \u00fcks hinnatumaid p\u00e4rle. Ooperi \u00fcheks tuntumaks muusikanumbriks on \u201eJe veux vivre\u201c ehk \u201eJulia valss\u201c. Lavastaja Stephen Barlow keskendub tuntud armastusloos kahe vaenutseva vastaspoole saatusele, sobitades selle t\u00e4nap\u00e4evasesse Pariisi \u00fchiskonda. L\u00e4bi Capulettide ja Montecchide m\u00f5ttetu ja viljatu vaenu j\u00e4\u00e4b k\u00f5lama armastuse igikestev s\u00f5num.<\/p>\n
Stephen Barlow: \u201eMinu l\u00e4htepunktiks Gounod\u2019 \u201eRomeo ja Julia\u201c puhul on Shakespeare\u2019i n\u00e4idendi esimene rida \u2013 \u201eTwo households, both alike\u2026\u201c (\u201eKaks majakonda, kumbki v\u00f5rdselt au sees\u201c) \u2013 kaks v\u00f5rdset poolt, kes on m\u00e4\u00e4ratud igavesse verivaenu. Kuigi n\u00e4idend on kirjutatud \u00fcle 400 aasta tagasi, toob see vaenulik kirjeldus silme ette poliitika ja \u00fchiskonna \u00fcha suureneva vastandumise t\u00e4nap\u00e4eva Euroopas ja mujal, mida s\u00fcvendab veelgi usaldamatus meie poliitiliste ja majanduslike institutsioonide vastu. See on viinud maailma populismi taass\u00fcnni ja suurenevate tsiviilrahutusteni, millest viimane ja k\u00f5ige j\u00f5ulisem meeleavaldus leidis aset kollavestide liikumise raames Pariisis. N\u00e4iteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Kreeka ja \u0160otimaa elanikud on k\u00f5ik jagunenud s\u00fcgavalt l\u00f5hestunud kogukondadesse p\u00e4rast vastuolulisi referendumeid ja\/v\u00f5i valimisi, mis \u2013 just nagu Shakespeare\u2019i n\u00e4idendis \u2013 on viinud p\u00fcsivate ja kompromissitute seisukohtadeni.<\/em> Tekst ja fotod: Rahvusooper Estonia<\/a><\/em><\/p>\n Romeo ja Julia<\/strong> Maailmaesietendus 27. aprillil 1867 Th\u00e9\u00e2tre-Lyrique\u2019is
\nKunstnik Yannis Thavorise ja minu s\u00fcdame v\u00f5itis selle prohvetliku loo kaasaegne d\u00fcstoopia, mis v\u00f5tab kokku binaarse \u201eJAH\u201c vs. \u201eEI\u201c poliitilise maailma, milles me praegu elame, Capulettide ja Motecchide rivaalitsevad, kuid m\u00e4\u00e4ratlemata poliitilised fraktsioonid.<\/em>
\nTahan seda brutaalset keskaegset trag\u00f6\u00f6diat esitada t\u00e4nap\u00e4eva kullakarralise v\u00f5imu- ja privileegimaailma v\u00f5tmes ning loodan, et selle klassikalise ooperi vaatamine l\u00e4bi hoolikalt l\u00e4bim\u00f5eldud tundmatu prisma toob esile erinevaid teemasid ja pakub rohkem v\u00f5rdluspunkte, mis resoneerivad kaasaegse publikuga.\u201c<\/em><\/p>\n
\nCharles Gounod\u2019 ooper
\nLibreto: Jules Barbier ja Michel Carr\u00e9 William Shakespeare\u2019i samanimelise n\u00e4idendi j\u00e4rgi
\nDirigendid: Arvo Volmer, Vello P\u00e4hn, Kaspar M\u00e4nd
\nLavastaja: Stephen Barlow
\nOsades: Perrine Madoeuf, Nico Darmanin, Mart Madiste, Tamar Nugis, Rauno Elp, Helen Lokuta
\nKestus 2 h 45 min, \u00fcks vaheaeg
\nPrantsuse keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega<\/p>\n
\nEsietendus Rahvusooperis Estonia<\/a> 20. septembril 2019<\/p>\n