{"id":4351,"date":"2015-03-12T16:19:58","date_gmt":"2015-03-12T14:19:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=4351"},"modified":"2015-03-12T16:25:39","modified_gmt":"2015-03-12T14:25:39","slug":"sartrei-kinnine-kohus-19-03-ja-20-03-kell-19-00-theatrum","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/sartrei-kinnine-kohus-19-03-ja-20-03-kell-19-00-theatrum\/","title":{"rendered":"Sartre’i “Kinnine kohus” \/\/ 19.03 ja 20.03 kell 19.00 \/\/ Theatrum"},"content":{"rendered":"

Theatrum ja Prantsuse Instituut Eestis annavad teada:<\/p>\n

Frankofooniakuu raames etendub 19. ja 20. m\u00e4rtsil kell 19.00 Theatrumi saalis Jean-Paul Sartre`i n\u00e4idend \u201cKinnine kohus\u201d (\u201cHuis clos\u201d), La Compagnie Agathe Alexis \/ Th\u00e9\u00e2tre de l`Atalante.<\/p>\n

Lavastajad Agathe Alexis ja Alain Alexis Barsacq. Etendus on prantsuse keeles<\/strong>, inglis- ja venekeelsete subtiitritega.<\/p>\n

T\u00e4ispilet 14 eurot, soodushind \u00f5pilastele, \u00fcli\u00f5ilastele ja pension\u00e4ridele soodustust t\u00f5endava dokumendi olemasolul enne etendust 11 eurot, m\u00fc\u00fcgil Theatrumis ja Piletilevis.<\/p>\n

\u00dcritus Facebookis<\/a><\/span><\/p>\n

* * *<\/p>\n

Kolm tegelast leiavad end oma surma j\u00e4rel \u00fchest ja samast toast. Nad ei tunne \u00fcksteist, nad on p\u00e4rit erinevatest keskkondadest, neil pole \u00fchiseid veendumusi ega huvisid. Selles n\u00e4idendis peetakse maha kinnine kohus, kus iga\u00fcks neist kolmest tegelasest m\u00f5istab kohut ja tema \u00fcle m\u00f5istetakse kohut nende tegude j\u00e4rgi, millest koosneb nende olemasolu. Jean-Paul Sartre kirjeldab siin meile “oma p\u00f5rgut”, milles pole timukat ega f\u00fc\u00fcsilise piinamise vahendeid: “p\u00f5rgu, see on teised”. See lause, mille p\u00e4rast Sartre’it t\u00f5siselt kritiseeriti, n\u00e4itab \u00fcksnes seda, et elu “annab ennast tunda, laseb end kogeda” l\u00e4bi teiste.<\/span><\/p>\n

Agathe Alexise ja Alain-Alexis Barsacqi lavastus juhib t\u00e4helepanu asja tuumale ja t\u00e4htsustab s\u00f5na j\u00f5udu. Lavastuse keskmes on t\u00f5esti Sartre`i tekst, mille teenistuses on Agathe Alexise laitmatu ja halastamatu m\u00e4ng In\u00e8si osas, mis avaldab muljet oma kohalolu, meisterlikkuse ja teravusega\u2026 (8.10.14 \u201cCulture et plus\u201d)<\/p>\n

\u201cKinnise kohtu\u201d kohta v\u00f5ib \u00f6elda, et see on ajatu meistriteos. Suur hulk g\u00fcmnasiste, kes seekord etendust vaatamas olid, olid terve etenduse vait. See on t\u00f5end selle kohta, et Agathe Alexise ja Alain Alexis Barsacqi k\u00e4e all on lavastus saavutanud kogu oma ebahariliku j\u00f5u. (Joschka Sidlow, 17.04.13, \u201cAllegro th\u00e9\u00e2tre\u201d)<\/p>\n

M\u00e4ngivad: Jaime Azulay, Bruno Boulzaguet, Agathe Alexis ja Anne Le Guernec.<\/p>\n

Kujundus ja kost\u00fc\u00fcmid: Robin Chemin
Helikujundus : Jaime Azulay
Valgus: St\u00e9phane Deschamps
Koreograafia: Sophie Mayer
Lavastaja assistant: Gregory Fernandes
Produktsioon: Compagnie Agathe Alexis koost\u00f6\u00f6s Th\u00e9\u00e2tre de l`Atalante`iga.<\/p>\n

* * *<\/p>\n

Jean-Paul Sartre`i eess\u00f5na n\u00e4idendi helisalvestusele 1965ndal aastal.<\/p>\n

N\u00e4idendi kirjutamisel puhul on alati olemas juhuslikud p\u00f5hjused ja s\u00fcgavamad probleemid. Juhuslik p\u00f5hjus, kui ma 1943ndal aastal ja 1944nda aasta algupoole\u201cKinnist kohut\u201d kirjutasin, oli see, et mul oli kolm s\u00f5pra ja ma tahtsin, et nad m\u00e4ngiksid \u00fches t\u00fckis, minu t\u00fckis, eelistamata \u00fchtegi neist. See t\u00e4hendab, ma tahtsin, et nad j\u00e4\u00e4ksid koos lavale terve n\u00e4idendi v\u00e4ltel. Sest ma m\u00f5tlesin omaette, et kui \u00fcks neist peab lavalt lahkuma, siis m\u00f5tleks ta, hetkel, mil ta lavalt lahkub, et teistel on parem roll. Ma tahtsin neid koos hoida. Ja ma m\u00f5tlesin, kuidas saaks panna kolm inimest kokku nii, et \u00fckski neist ei peaks lavalt lahkuma, ja hoida neid laval l\u00f5puni, nagu kestaks see igavesti. Siis tuli mul m\u00f5te asetada nad p\u00f5rgusse ja teha iga\u00fchest neist teise tegelase timukas. Selline on selle n\u00e4idendi juhuslik p\u00f5hjus. Kuigi j\u00e4rgnevalt pean \u00fctlema, et l\u00f5puks need mu kolm s\u00f5pra seda t\u00fckki ei m\u00e4nginud. Nagu te teate, m\u00e4ngisid seda Vitold, Tania Balachova ja Gaby Sylvia.<\/p>\n

Aga sel hetkel oli mul palju \u00fcldisemaid probleeme ja ma tahtsin v\u00e4ljendada midagi muud. Ma tahtsin \u00f6elda, et p\u00f5rgu, see on teised inimesed. Kuid sellest minu m\u00f5ttest, et \u201cp\u00f5rgu, see on teised\u201d on alati halvasti aru saadud. On arvatud, et ma tahtsin sellega \u00f6elda seda, et meie suhted teiste inmestega on alati m\u00fcrgitatud, et need on alati p\u00f5rgulikud suhted. Kuid ma tahan \u00f6elda midagi muud. Ma tahan \u00f6elda, et kui meie suhted teiste inimestega on moondunud, \u00f5elad, siis ei saa teine olla meie jaoks muud kui p\u00f5rgu. Miks? Sest teised on p\u00f5him\u00f5tteliselt see, mis meis endis on k\u00f5ige olulisem meie endi tundma \u00f5ppimiseks. Kui me m\u00f5tleme enda peale, kui me p\u00fc\u00fcame end tundma \u00f5ppida, me kasutame teadmisi, mis teistel meie kohta juba on. Me m\u00f5istame enda \u00fcle kohut vahenditega, mida teised meile on andnud meie endi \u00fcle otsustamiseks. Mida ma ka enda kohta ei \u00fctleks, ikka m\u00f5jutab teiste otsus minu kohta minu arvamust. See t\u00e4hendab seda, et kui mu suhted on halvad, siis asetan ma enda t\u00e4ielikku s\u00f5ltuvusse teistest. Ja t\u00f5epoolest, ma olen siis p\u00f5rgus. Ja maailmas on hulk inimesi, kes on p\u00f5rgus, sest nad s\u00f5ltuvad liialt teiste otsusest nende kohta. Kuid see ei t\u00e4henda sugugi seda, nagu poleks teistsugused suhted v\u00f5imalikud. See lihtsalt n\u00e4itab teiste inimeste t\u00e4htsust meie k\u00f5igi jaoks.<\/p>\n

Teine asi, mida ma \u00f6elda tahtsin, on see, et selle n\u00e4idendi tegelased ei ole meiega sarnased. \u201cKinnise kohtu\u201d kolm tegelast ei sarnane meiega, sest meie oleme elus, aga nemad on surnud. Loomulikult s\u00fcmboliseerib see \u201csurnud olemine\u201d siin midagi. Ma tahtsin t\u00e4helepanu juhtida sellele, et paljud inimesed on kinni j\u00e4\u00e4nud harjumuste ja kommete ringi, suhtumistesse enda suhtes, mille all nad kannatavad, kuid mida nad ei p\u00fc\u00fcagi muuta. Ja et sellised inimesed on nagu surnud. Selles m\u00f5ttes, et nad ei suuda oma murede ja harjumuste ringi l\u00f5hkuda, ja et nad j\u00e4\u00e4vad tihti teiste arvamuse ohvriks. Sellest l\u00e4htuvalt on \u00fcsna selge, et nad on arad v\u00f5i \u00f5elad, n\u00e4iteks. Kui nad on kord hakanud olema arad, siis miski ei suuda seda fakt muuta. Just sellep\u00e4rast on nad surnud, sellep\u00e4rast, see on \u00fcks v\u00f5imalus \u00f6elda, et olla \u00fcmbritsetud pidevast murest teiste otsuse p\u00e4rast ja tegevustest, mida ei taheta muuta, t\u00e4hendab olla elav surnu. Nii et tegelikult, kuiv\u00f5rd me oleme elus, tahtsin ma absurdi kaudu n\u00e4idata vabaduse t\u00e4htsust, see t\u00e4hendab selle t\u00e4htsust, et on v\u00f5imalik muuta oma tegusid teistsuguste tegudega. Missugune iganes on see p\u00f5rguring, milles me elame, ma arvan, et me oleme vabad seda ringi purustama. Ja kui inimesed seda ringi ei purusta, siis j\u00e4\u00e4vad nad sinna veelkord oma vabast tahtest, nii et nad asetavad end vabatahtlikult p\u00f5rgusse. Niisiis te n\u00e4ete, et suhted teistega, kinnij\u00e4\u00e4mine ja vabadus, vabadus kui vaevu vihjatud teistsugune v\u00f5imalus, need on selle n\u00e4idendi kolm teemat. Ma tahan, et see meenuks teile, kui te kuulete \u00f6eldavat: \u201cp\u00f5rgu, see on teised.\u201d<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Theatrum ja Prantsuse Instituut Eestis annavad teada: Frankofooniakuu raames etendub 19. ja 20. m\u00e4rtsil kell 19.00 Theatrumi saalis Jean-Paul Sartre`i […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":3850,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[109,111],"tags":[],"class_list":["post-4351","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tallinn-antenne-2","category-ueritused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4351","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4351"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4351\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3850"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4351"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4351"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4351"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}