{"id":43787,"date":"2020-06-11T14:30:26","date_gmt":"2020-06-11T12:30:26","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.ife.ee\/?p=43787"},"modified":"2020-07-13T23:47:56","modified_gmt":"2020-07-13T21:47:56","slug":"arhitektuurimuuseum-urbatekt-varjatud-maailmas-schuiten-peeters","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/arhitektuurimuuseum-urbatekt-varjatud-maailmas-schuiten-peeters\/","title":{"rendered":"Arhitektuurimuuseum: Urbatekt varjatud maailmas. Fran\u00e7ois Schuiteni ja Beno\u00eet Peetersi arhitektuurikoomiksid"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-size: 20px;\"><strong>Kui 2020 on Eestis digikultuuriaasta, siis <a href=\"https:\/\/www.bd2020.culture.gouv.fr\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Prantsusmaal on see p\u00fchendatud koomiksitele<\/a>, prantsuse kultuuri olulisele osale. Koomiksikultuur j\u00f5uab t\u00e4navu t\u00e4ies hiilguses ka eesti publiku ette &#8211; <a href=\"https:\/\/www.arhitektuurimuuseum.ee\/naitus\/urbatekt-varjatud-maailmas-francois-schuiteni-benoit-peetersi-arhitektuurikoomiksid\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">Eesti Arhitektuurimuuseum<\/a> kutsub tutvuma n\u00e4itusega \u201cUrbatekt varjatud maailmas. Fran\u00e7ois Schuiteni ja Beno\u00eet Peetersi arhitektuurikoomiksid\u201c. N\u00e4itus on publikule avatud 18. juunist 8. novembrini 2020.<\/strong><\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Belgia kunstniku Fran\u00e7ois Schuiteni<\/strong> (1956) ja <strong>prantsuse kirjaniku Beno\u00eet Peetersi<\/strong> (1956) loomingu <strong>n\u00e4itusel kohtuvad koomiksikunst ja arhitektuurne graafika<\/strong>. Kunstin\u00e4itus tutvustab <strong>graafiliste romaanide sarja \u201eLes Cit\u00e9s obscures\u201c (\u201eVarjatud linnad\u201c)<\/strong>, mille tegevus toimub Vastasmaal \u2013 m\u00fcstilisel planeedil, mis jagab Maaga orbiiti, kuid on meie jaoks P\u00e4ikese taga varjul. Selle kujuteldava tsivilisatsiooni asukad seisavad silmitsi meilegi tuttavate probleemidega, nagu linnaruumi reorganiseerimine v\u00f5i p\u00e4rand <em>versus<\/em>&nbsp;uue ihalus, j\u00e4\u00e4des kangelaste ja antikangelastena tihti arhitektuursete ideede ja j\u00e4ikade s\u00fcsteemide risttuulde.<\/p>\n<p>N\u00e4itusel olevad originaaljoonistused p\u00e4rinevad Kuningas Baudouini Fondi Fran\u00e7ois Schuiteni arhiivist Bibliotheca Wittockianas (Belgia) ning esmakordselt maailmas esitletakse kunstnik&nbsp;<strong>Jack Durieux<\/strong>&nbsp;poolt digitaalselt koloreeritud graafilisi lehti raamatust \u201eSegadus Urbicande\u2019is\u201d.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<ul>\n<li>N\u00e4itus Rotermanni soolalao galeriikorrusel on k\u00fclastajatele <strong>avatud 18. juunist kuni 8. novembrini 2020<\/strong>.<\/li>\n<li>Koos n\u00e4itusega ilmub graafilise romaani \u201eLa Fi\u00e8vre d\u2019Urbicande\u201d eestikeelne v\u00e4ljaanne <strong>\u201eSegadus Urbicande\u2019is\u201c, mille esitlus toimub 1. juulil 2020 kell 16.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis<\/strong>.<\/li>\n<li>Kirjanik&nbsp;<strong>Beno\u00eet Peeters k\u00fclastab septembris ka Tallinna,&nbsp;<\/strong>tema ingliskeelne loeng \u201eVarjatud linnadest\u201c toimub&nbsp;<strong>9. septembril&nbsp;2020&nbsp;<\/strong>Eesti Arhitektuurimuuseumis Elava Ruumi loengusarjas.<\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Graafilise romaani \u201eSegadus Urbicande\u2019is\u201c t\u00f5lkis Anu Lutsepp, toimetas Kaja Randam, k\u00fcljendas Koit Randm\u00e4e.<br \/>\nN\u00e4ituse kuraatorid on Sandra M\u00e4lk ja Beno\u00eet Peeters, kunstnik Fran\u00e7ois Schuiten, kirjanik Beno\u00eet Peeters, kujundaja Koit Randm\u00e4e.<br \/>\nJoonistused on Kuningas Baudouini Fondi Fran\u00e7ois Schuiteni arhiivist Bibliotheca Wittockianas (Belgia).<br \/>\n\u201eSegadus Urbicande\u2019is\u201c v\u00e4rvis digitaalselt Jack Durieux.<br \/>\nToetajad on kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Prantsuse Suursaatkond Eestis, Prantsuse Instituut Eestis.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h4><strong>Fran\u00e7ois Schuiten<\/strong><\/h4>\n<p>Kunstnik&nbsp;<strong>Fran\u00e7ois Schuiten<\/strong>&nbsp;on s\u00fcndinud 1956. aastal arhitektide peres. Tema loomingut on tugevalt m\u00f5jutanud ka arhitektist vend Luc Schuiten.<\/p>\n<p>17aastaselt avaldas Schuiten oma esimese koomiksi Prantsuse ajakirjas Pilote. Seej\u00e4rel avaldati ta t\u00f6id eksperimentaalajakirjas M\u00e9tal Hurlant, USA fantaasiakunsti- ja koomiksiajakirjas Heavy Metal ning avangard-autorikoomiksi ajakirjas Le 9<sup>\u00e8me<\/sup>&nbsp;R\u00eave.<\/p>\n<p>Schuiteni armastus arhitektuuri vastu on k\u00f5ige ehedamal kujul v\u00e4ljendunud graafiliste romaanide sarjas \u201eLes Cit\u00e9s obscures\u201c (\u201eVarjatud linnad\u201c), mida ta hakkas looma koos lapsep\u00f5lves\u00f5bra Beno\u00eet Peetersiga 1980. aastatel. Sarja s\u00fcndmused toimuvad sageli retrofuturistlikus, meie maailmaga sarnanevas paralleelmaailmas, mille keskmes on fantastilised linnad ja ehitised. Koomikseid avaldas ta esialgu Belgia koomiksiajakirjas \u00c0 Suivre. Neist on praeguseks ilmunud 12 kroonikat ja mitu muud . Sarja on saatnud suur menu ja see on t\u00f5lgitud rohkem kui 10 keelde.<\/p>\n<p>Schuiteni huvi siduda tehnoloogia arengut arhitektuuriga ilmestab tema raudteest r\u00e4\u00e4kiv raamat \u201eLa Douce\u201c (2012), mille kaane sisepilte v\u00f5ib vaadata liitreaalsuses. 2019. aastal valmis tal graafiline romaan \u201eBlake &amp; Mortimer\u201c, mis on p\u00fchendatud Belgia koomiksikunstnikule Edgar P. Jacobsile. Schuiteni looming ei piirdu koomiksikunstiga. Ta on t\u00f6\u00f6tanud kunstilise juhina mitmes filmis, nagu \u201eThe Perils of Gwendoline\u201c, \u201eTaxandria\u201c, \u201eThe Golden Compass\u201c ja \u201eMars et Avril\u201c. Praegu kirjutab ta muu hulgas koos Beno\u00eet Sokali ja Martin Villeneuve\u2019iga filmi \u201eAquarica\u201c stsenaariumi. Koost\u00f6\u00f6s Alexandre Obolenskyga on ta mitme Br\u00fcsselis asuva monumentaalse koomiksiteemalise sgrafiito autor ja koos disainisid nad ka aurupungi stiilis Arts et M\u00e9tiers\u2019 metroopeatuse Pariisis.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h4><strong>Beno\u00eet Peeters<\/strong>&nbsp;<\/h4>\n<p>Kirjanik ja kriitik&nbsp;<strong>Beno\u00eet Peeters<\/strong>&nbsp;on s\u00fcndinud 1956. aastal Pariisis. Ta on \u00f5ppinud Sorbonne\u2019i \u00dclikoolis filosoofiat ja kaitsnud \u00c9cole des Hautes \u00c9tudes en Sciences Socialesis magistrikraadi Roland Barthes\u2019i juhendamisel.<\/p>\n<p>1976. aastal avaldas Peeters oma esimese romaani \u201eOmnibus\u201c, millele j\u00e4rgnes romaan \u201eLa Biblioth\u00e8que de Villers\u201c (1980). Sellest alates on ta avaldanud \u00fcle 60 publikatsiooni. Koomiksikunstnik Herg\u00e9 uurijana on tal ilmunud uurimuslikke raamatuid, nagu \u201eLe monde d\u2019Herg\u00e9\u201c (\u201eHerg\u00e9 maailm\u201c) ja \u201eHerg\u00e9, fils de Tintin\u201c (\u201eHerg\u00e9, Tintini poeg\u201c). Samuti on ta kirjutanud esseid Alfred Hitchcocki, Rodolphe T\u00f6pfferi, Jiro Taniguchi ja Chris Ware\u2019i loomingu ainetel.<br \/>\nKoos Fran\u00e7ois Schuiteniga on ta aidanud p\u00e4\u00e4sta ja restaureerida Victor Horta projekteeritud esimese juugendstiilis hoone Maison Autrique (1893) Br\u00fcsselis.<\/p>\n<p>Peetersiga on koost\u00f6\u00f6d teinud ka kunstnik Fr\u00e9d\u00e9ric Boilet, fotograaf Marie-Fran\u00e7oise Plissart, helilooja Bruno Letort ning filmire\u017eiss\u00f6\u00f6rid Ra\u00fal Ruiz ja Jaco Van Dormael. Ta on mitme l\u00fchi- ja dokumentaalfilmi ning t\u00e4ispika filmi \u201eLe Dernier plan\u201c autor.<\/p>\n<p>2012. aastal avaldas Peeters filosoof Jacques Derrida biograafia, mis on n\u00fc\u00fcdseks t\u00f5lgitud seitsmesse keelde. 2020. aastal ilmub Peetersi sulest ungari ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctiku S\u00e1ndor Ferenczi biograafia. Praegu t\u00f6\u00f6tab Peeters Suurbritannias Lancasteri \u00dclikoolis koomiksikunsti ja graafilise ilukirjanduse k\u00fclalisprofessorina.<\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-mailpoet_newsletter_max wp-image-43863\" src=\"https:\/\/www.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/segadus-urbicandeis-fragment-francois-schuiten-ja-benoit-peeters-1320x852.jpg\" alt=\"Arhitektuurimuuseum Peeters Schuiten\" width=\"1320\" height=\"852\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/segadus-urbicandeis-fragment-francois-schuiten-ja-benoit-peeters-1320x852.jpg 1320w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/segadus-urbicandeis-fragment-francois-schuiten-ja-benoit-peeters-300x194.jpg 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/segadus-urbicandeis-fragment-francois-schuiten-ja-benoit-peeters-768x496.jpg 768w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/segadus-urbicandeis-fragment-francois-schuiten-ja-benoit-peeters-600x387.jpg 600w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/segadus-urbicandeis-fragment-francois-schuiten-ja-benoit-peeters.jpg 1351w\" sizes=\"(max-width: 1320px) 100vw, 1320px\" \/><\/p>\n<p><img decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-43948\" src=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/sans-titre-1-min.png\" alt=\"Arhitektuurimuuseum Peeters Schuiten\" width=\"1200\" height=\"632\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/sans-titre-1-min.png 1200w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/sans-titre-1-min-300x158.png 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/sans-titre-1-min-768x404.png 768w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/06\/sans-titre-1-min-600x316.png 600w\" sizes=\"(max-width: 1200px) 100vw, 1200px\" \/><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui 2020 on Eestis digikultuuriaasta, siis Prantsusmaal on see p\u00fchendatud koomiksitele, prantsuse kultuuri olulisele osale. Koomiksikultuur j\u00f5uab t\u00e4navu t\u00e4ies hiilguses [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":170,"featured_media":43948,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[111],"tags":[1485,1486,1484,1487,1483,1482],"class_list":["post-43787","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ueritused","tag-arhitektuur","tag-benoit-peeters","tag-eesti-arhitektuurimuuseum","tag-francois-schuiten","tag-graafiline-romaan","tag-koomiksikunst"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43787","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/170"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43787"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/43787\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/43948"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43787"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=43787"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=43787"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}