{"id":44005,"date":"2020-07-08T15:01:38","date_gmt":"2020-07-08T13:01:38","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.ife.ee\/?p=44005"},"modified":"2020-08-12T13:39:25","modified_gmt":"2020-08-12T11:39:25","slug":"suvised-lugemissoovitused-prantsuse-instituudilt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/suvised-lugemissoovitused-prantsuse-instituudilt\/","title":{"rendered":"10 suvist lugemissoovitust Prantsuse Instituudilt"},"content":{"rendered":"

M\u00f5nusad on need suvised hetked, kui saab end hea raamatu seltsis p\u00e4ikese k\u00e4es v\u00f5i \u00f5unapuu kosutavas varjus sisse seada! Selleks puhuks 10 lugemissoovitust prantsuskeelsetelt autoritelt, kelle teoste ilmumist ja t\u00f5lkimist eesti keelde on Prantsuse Instituut 2018.-2020. aastal toetanud<\/a>. Head kirjandussuve!<\/strong><\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Patrick Deville “Katk ja koolera”  \"Patrick<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Triinu Tamm, toimetanud Leena Tomasberg. Varrak<\/a> 2020<\/em><\/p>\n

Patrick Deville (snd 1957) on tunnustatud ja viljakas prantsuse romaanikirjanik. P\u00e4rast filosoofia- ja kirjandus\u00f5pinguid Nantesi \u00fclikoolis r\u00e4ndas Deville 1980. aastatel ringi L\u00e4his-Idas, Nigeerias ja Al\u017eeerias, 1990. aastal elas pikalt Kuubal, Uruguays ja Kesk-Ameerikas.<\/p>\n

Huvi teiste kultuuride ja keelte vastu, mis on viinud Deville\u2019i tema r\u00e4nnakutele, kajastub ka tema romaanides. Nende tegevus leiab sageli aset v\u00e4ljaspool Prantsusmaad, mis polegi prantsuse kirjanduse puhul nii tavaline. Sageli on nende aineseks ajalugu ja tegelasteks p\u00e4riselt elanud isikud.<\/p>\n

Ka romaan \u201eKatk ja koolera\u201d on selles m\u00f5ttes talle igati iseloomulik. Romaani peategelaseks on arst, teadlane ja maadeavastaja Alexandre Yersin (1863\u20131943), kelle nimi on ehk laiemale \u00fcldsusele tundmatu, kuid kes on ometi teaduse ja meditsiini ajalukku j\u00e4tnud v\u00e4ga olulise j\u00e4lje. Just tema oli see, kes 1894. aastal tuvastas katkubakteri ja t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lja vaktsiini, t\u00e4nu millele \u00f5nnestus l\u00f5puks panna piir sellele aastasadu inimkonda vaevanud haigusele. Sellest ka katku ladinakeelne nimetus Yersinia pestis. Deville\u2019i romaan elustab aga ka laiemalt Yersini ajastu, visandab tolleaegsed meditsiini- ja teadusesaavutused, maalib lugeja silmade ette optimismist pakatava 19. sajandi l\u00f5pu ja 20. sajandi alguse Euroopa, mis uskus veel vankumatult progressi ja teadusesse.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Andr\u00e9 Breton “S\u00fcrrealismi manifestid”  \"\"<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Kristjan Haljak, toimetanud Kaia Sisask. Tallinna \u00dclikooli kirjastus<\/a> 2020<\/p>\n

Andr\u00e9 Breton (1896\u20131966) oli prantsuse luuletaja ja m\u00f5tleja, s\u00fcrrealistliku liikumise v\u00f5tmefiguur. Tema panus kahe maailmas\u00f5ja vahelise avangardistliku plahvatuse k\u00e4igushoidmisse ning selle j\u00e4rellainetuste suunamisse ja s\u00fcstemaatilisse anal\u00fc\u00fcsi on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Olgugi et eluajal pidas autor ennast ennek\u00f5ike luuletajaks, on ta ajalukku l\u00e4inud pigem s\u00fcrrealistliku liikumise esiteoreetiku ja organisaatorina. Siinne tekstivalimik annab sissevaate s\u00fcrrealismi kui kirjandusliku, kunstilise ja (elu)filosoofilise liikumise ajalukku, kinkides lugejaile n\u00f5nda v\u00e4hemasti \u00fche mustri, mille abil m\u00f5ista m\u00f6\u00f6dunud aastasaja esimese poole m\u00f5tte- ja ajaloolisi hoovusi. Ent miks mitte ka k\u00e4esoleva momendi s\u00fcrrealistlikku iseloomu, juurestikku.<\/p>\n

 Raamat koosneb Bretoni kirjutatud s\u00fcrrealismi manifestide t\u00f5lkeist ning nende t\u00e4htsust eesti kontekstis p\u00f5hjendavast Kristjan Haljaku j\u00e4rels\u00f5nast.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Nancy Huston “Ingli m\u00e4rk”  \"Nancy<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Triinu Tamm, toimetanud Leena Tomasberg. Draakon & Kuu<\/a> 2020<\/em><\/p>\n

Romaani s\u00fcndmustik rullub meie ees lahti 1957. aasta maikuus Pariisis, mil Teise maailmas\u00f5ja haavad on alles paranemas ja Al\u017eeeria s\u00f5da eskaleerumas. Saffie, salap\u00e4rane ja habras saksa t\u00fctarlaps, saabub fl\u00f6\u00f6dim\u00e4ngija Rapha\u00ebli majja. Rapha\u00ebl palkab noore naise endale koduabiliseks, kuid on temast niiv\u00f5rd v\u00f5lutud, et teeb talle \u00f5ige pea abieluettepaneku. Kui Rapha\u00ebl palub Saffie\u2019l viia oma fl\u00f6\u00f6t parandusse ungarlasest pillimeistri Andr\u00e1si juurde, v\u00f5tab nende k\u00f5igi elu ootamatu p\u00f6\u00f6rde. \u201cIngli m\u00e4rk\u201d on lummav romaan armastusest ja reetmisest, minevikupainetest ja nendega toimetulemisest, sellest, kuidas suur ja v\u00e4ike lugu, ajalugu ja inimsaatused tihedalt ja paratamatult p\u00f5imuvad. 1999. aastal p\u00e4lvis romaan Elle\u2019i lugejate auhinna.<\/p>\n

Nancy Huston on s\u00fcndinud 1953. aastal Kanadas Calgaris, 1973. aastast elab ta Pariisis. Ta kirjutab peamiselt prantsuse keeles, t\u00f5lkides oma teoseid ise ka inglise keelde. Hustonilt on ilmunud 16 romaani ja 18 esseeraamatut, ta on avaldanud ka n\u00e4idendeid, lasteraamatuid, kogumikke oma kirjavahetustest. Tema looming on p\u00e4lvinud mitmeid mainekaid kirjandusauhindu. Eesti keeles on temalt ilmunud romaan \u201cMurrangujooned\u201d ja esseeraamat \u201cLoomisp\u00e4evik\u201d.<\/p>\n

Loe katkendit raamatust<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Antoine Laurain “Punase m\u00e4rkmikuga naine”  \"Antoine<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Sirje Keevallik, toimetanud Mall P\u00f5ldm\u00e4e. Eesti Raamat<\/a> 2020<\/em><\/p>\n

Ehtprantslasliku h\u00f5nguga romaanis \u201ePunase m\u00e4rkmikuga naine\u201c on meisterlikult kokku p\u00f5imitud p\u00f5nevik ja romantiline armastuslugu. \u00d6\u00f6sel kell kaks r\u00fcnnatakse \u00fcksikut naist tema koduukse ees ja r\u00f6\u00f6vitakse k\u00e4ekott. V\u00f5tmete ja rahata, palub ta ulualust l\u00e4hedal asuvast hotellist. J\u00e4rgmisel hommikul leiab raamatupoe omanik, mees parimais aastais, \u00fchegi dokumendita koti pr\u00fcgikastikaanelt. K\u00e4ekotis on suure hulga esemete seas punaste kaantega m\u00e4rkmik, milles olevad \u00fclest\u00e4hendused teda lummavad.<\/p>\n

J\u00e4rgneb imeline seiklus, milles on oma roll keemilise puhastuse t\u00f6\u00f6kojal, kuldamisteenuseid pakkuval ateljeel, k\u00e4ekoti omaniku l\u00e4hedasel s\u00f5bral, naiste kataloogi pidaval elumehel, loomekriisis vaevleval kirjanikul, viieteistaastasel l\u00fctseumineiul, kuulsal Patrick Modianol ning kassidel Belph\u00e9gor ja Putin. Irooniani ulatuv huumor laseb elu n\u00e4ha muheleva k\u00f5rvaltvaataja pilguga ja liigutav romantika juhib m\u00f5tted k\u00f5rvale hallist igap\u00e4evaelust.<\/p>\n

Pariisis s\u00fcndinud Antoine Laurain (1972) on ajakirjanik, antiigikoguja ja kuue romaani autor.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Jean Echenoz “Jooks”  \"Jean<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Indrek Koff, toimetanud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu<\/a> 2019<\/em><\/p>\n

<\/header>\n
\n
\n

\u201eJooks\u201c on lugu legendaarsest T\u0161ehhi jooksjast Emil Z\u00e1topekist, kes 1948\u20131954 purustas j\u00e4rjepanu pikamaajooksu distantside maailmarekordeid, v\u00f5itis ol\u00fcmpiamedaleid ja leiutas v\u00e4idetavasti l\u00f5puspurdi. Legendaarne oli ka tema jooksustiil, mida Echenoz kirjeldab nii: \u201eTa n\u00e4eb joostes v\u00e4lja nagu omaenda varjuga v\u00f5itlev poksija.\u201c<\/p>\n

Z\u00e1topeki elulooga p\u00f5imuvad T\u0161ehhi ajaloo p\u00f6\u00f6rdelised momendid alates Saksa okupatsioonist kuni 1968. aasta Praha kevade j\u00e4relm\u00f5judeni.
\nJean Echenoz (s\u00fcnd. 1947) on tunnustatud t\u00e4nap\u00e4eva prantsuse kirjanik, 1999. aastal p\u00e4lvis ta maineka Goncourt\u2019i auhinna romaaniga \u201eMa l\u00e4hen \u00e4ra\u201c (e. k. 2012, tlk. Kaja Riesen).<\/p>\n

Loe katkendit raamatust<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Virginie Despentes “Vernon Subutex”  \"Virginie<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Maria Esko, toimetanud Leena Tomasberg. Varrak<\/a> 2019<\/em><\/p>\n

M\u00fcstilise intuitsiooni, kuratliku sarmi ja v\u00f5luva s\u00f5naosavusega Vernon Subutex oli kunagi Pariisi legendaarseim plaadipoodnik, kelle leti \u00e4\u00e4res s\u00fcndisid oma aja rokkstaarid ning kogunesid parketik\u00f5lbuliku ja -k\u00f5lbmatu kultuuriskeene eriskummalisimad eksemplarid. T\u00e4na on ta t\u00f6\u00f6tu ja kodutu, kes peatub j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da kunagiste s\u00f5prade juures, kuni selgub, et neid polegi nii palju, kui oleks v\u00f5inud arvata. Ta j\u00e4\u00e4b ilma oma ainsast maisest varast: varalahkunud ja \u00fclikuulsa muusikust s\u00f5bra Alex Bleachi kokaiiniuimas lindistatud intervjuudest iseendaga. K\u00f5mu nende lindistuste \u00fcmber levib aga kulutulena ja kuigi keegi neid n\u00e4inud ega kuulnud ei ole, on Subutexi kannul \u00fcht\u00e4kki terve armee, mis koosneb eranditult fruktidest, kelle teed kipuvad \u00fchist sihtm\u00e4rki taga ajades ristuma.<\/p>\n

\u201eVernoni\u201d looja, endine seksit\u00f6\u00f6taja, pornoajakirjanik, n\u00fc\u00fcd rahvusvaheliselt hinnatud kirjanik ja feminist Virginie Despentes on Eestis seni pigem tundmatu autor, kui tema k\u00e4ttemaksuromaani \u201eKepi mind\u201d (Baise-moi, 1994) alusel v\u00e4ndatud samanimeline film v\u00e4lja arvata. Oma Subutexi-triloogias pigistab Despentes teadlikult sotsiaalset n\u00e4rvi t\u00e4pselt sealt, kust valutab, ning talletab seejuures elegantse kergusega kaasaegsete k\u00f5nekeelt.<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Alain Mabanckou “Katkine Klaas”  \"Alain<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Ulla Kihva, toimetanud Leena Tomasberg. Loomingu Raamatukogu<\/a> 2019<\/em><\/p>\n

Katkine Klaas, kes armastab v\u00e4ga punast veini ja baari Tuulest Viidud Krediit, saab \u00fchel p\u00e4eval baari peremehelt Kangekaelselt Teolt \u00fclesande kirjutada raamat sellest ainulaadsest paigast ja tema v\u00e4rvikatest kundedest. S\u00fcnnib tragikoomiline kroonika, millest ei puudu ka avaram vaade t\u00e4nap\u00e4eva Aafrikale ja aafriklastele ning inimolule laiemas plaanis.<\/p>\n

Alain Mabanckou (s\u00fcnd 1966) on Kongo Vabariigist p\u00e4rit prosaist ja luuletaja, kelle looming on p\u00e4lvinud mitmeid kirjandusauhindu. Raamatu l\u00f5pust leiab t\u00f5lkija Ulla Kihva saates\u00f5na, mis autori elu ja loomingut l\u00e4hemalt tutvustab.<\/p>\n

Loe katkendit raamatust<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Louis-Ferdinand C\u00e9line “Surm j\u00e4relmaksuga”  \"C\u00e9line<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Heli Allik, toimetanud Leena Tomasberg. Varrak<\/a> 2019<\/em><\/p>\n

\u201eSurm j\u00e4relmaksuga\u201c on prantsuse modernismiklassiku Louis-Ferdinand C\u00e9line\u2019i teine romaan ja \u00fcks 20. sajandi v\u00f5imsamaid kirjandusteoseid. Romaan ilmus 1936. aastal, neli aastat p\u00e4rast C\u00e9line\u2019i l\u00e4bimurdelist esikteost \u201eReis \u00f6\u00f6 l\u00f5ppu\u201c. Autor viljeles l\u00e4bi kogu loomingu teatavat \u201etransponeeritud autobiograafia\u201c \u017eanri. Kui esimene romaan jutustas meditsiini\u00fcli\u00f5pilase Ferdinand Bardamu seiklustest Esimese maailmas\u00f5ja keeristes, siis \u201eSurm j\u00e4relmaksuga\u201c kirjeldab perioodi, mis esikromaanis kujutatule ajaliselt eelnes. Lugeja ette tuuakse kord realistlikus, kord veidi deliirses, kuid alati \u00fcliemotsionaalses v\u00f5tmes Ferdinand\u2019i v\u00e4ikelapseiga, koolitee, esimesed t\u00f6\u00f6otsinguvaevad ja keerulised suhted vanematega, taustaks 20. sajandi alguse Pariis, millest saab oma lopsakuses pea omaette tegelane.<\/p>\n

Eraldi t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on teose suuline stiil, mille puhul kirjanik v\u00f5tab ette radikaalsed uuendused. Suured t\u00e4hed kaovad lause algusest, laused ise lagunevad algosadeks, ellipsid ja kuulsad \u201ekolm punkti\u201c vallutavad kogu teksti. Aga samal ajal ei j\u00e4\u00e4 see keel hoolimata oma suulisest hingusest sugugi \u00fcheplaaniliseks, nagu v\u00f5iks sedasorti l\u00e4henemise puhul karta. K\u00f5ige traditsioonilisemate kirjanduslike v\u00f5tete segamine uute, k\u00f5nekeelsetega, annab kokku poeetilise tiheduse, mille jaoks ei olegi sobivamat nimetust kui \u201eaja pits\u201c, nagu C\u00e9line ise \u00fctleb \u201esee, mis on ainsana v\u00e4\u00e4rtuslik\u201c.<\/p>\n

Loe katkendit raamatust<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Annie Saumont “Aeg elada ja teisi jutte”  \"Annie<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Maria Esko, toimetanud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu<\/a> 2018<\/em><\/p>\n

Kogumik koondab valiku l\u00fchijutte \u00fchelt t\u00e4nap\u00e4eva tunnustatumalt Prantsuse novellikirjanikult.<\/p>\n

Kiirete, t\u00e4psete ja halastamatute l\u00f5igetega lahkab autor k\u00f5ige igap\u00e4evasemaid elusituatsioone ja suhtep\u00f5imikuid. Tema tegelased, kes iga\u00fcks oma ainulaadse h\u00e4\u00e4lega oma loo jutustavad, on enamasti tavalised inimesed, m\u00f5nikord meeldivad ja liigutavad, kuid sageli ka elult haavata saanud ja kannavad endaga m\u00f5nd s\u00fcnget saladust.<\/p>\n

Saadaval ka e-raamatuna.<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Emmanuel Carr\u00e8re “Kuningriik”  \"Emmanuel<\/h4>\n

T\u00f5lkinud Madis J\u00fcrviste, toimetanud Heete Sahkai. Kirjastus Gallus<\/a> 2018<\/em><\/p>\n

Prantsuse kirjaniku Emmanuel Carr\u00e8re\u2019i romaan \u201eKuningriik\u201d on lugu kristluse algusaegadest. Autor kirjeldab, kuidas \u00fche keiser Tiberiuse ajal risti l\u00f6\u00f6dud jutlustaja, v\u00e4idetava Messia kahe \u00f5pilase Luuka ja Pauluse eestvedamisel kujundas v\u00e4ike juudi usulahk v\u00e4lja religiooni, mis kolme sajandi jooksul muutis Rooma keisririiki, levis seej\u00e4rel \u00fcle maailma ja mis veel t\u00e4nap\u00e4evalgi puudutab suurt osa kogu inimkonnast.<\/p>\n

Ise\u00e4raliku kirglikkusega kirja pandud tekst avab lugejatele 2000 aasta taguseid murrangulisi s\u00fcndmusi ja seda, kuidas kehtinud v\u00e4\u00e4rtushinnangud pea peale p\u00f6\u00f6rati. Nii nagu teisteski romaanides, on siingi Carr\u00e8re \u00fche tegelasena kirjutanud sisse iseenda, vaadates tagasi oma noorups\u00f5lvele, mil ta tulihingeline katoliiklane oli.
\nFaktitruult edasi antud ajalooliste s\u00fcndmuste kirjeldused vahelduvad arutlustega selle \u00fcle, mis \u00fcldse on kristlus ja kuidas see meid praegugi puudutab, olgu me siis kristlased v\u00f5i mitte. Prantsusmaa t\u00e4nap\u00e4eva kirjanduse \u00fcks tuntumaid autoreid Emmanuel Carr\u00e8re on eesti lugejatele varasemast tuttav romaanidega \u201eVaenlane\u201d (Varrak, 2000) ja \u201eLimonov\u201d (Varrak, 2017).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00f5nusad on need suvised hetked, kui saab end hea raamatu seltsis p\u00e4ikese k\u00e4es v\u00f5i \u00f5unapuu kosutavas varjus sisse seada! Selleks […]<\/p>\n","protected":false},"author":170,"featured_media":44063,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[396,111],"tags":[1508,953,1193],"class_list":["post-44005","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blogi","category-ueritused","tag-lugemissoovitused","tag-prantsuse-kirjandus","tag-prantsuskeelne-kirjandus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/170"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44005\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44063"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=44005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}