{"id":45713,"date":"2020-11-11T15:42:07","date_gmt":"2020-11-11T13:42:07","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.ife.ee\/?p=45713"},"modified":"2020-11-19T12:28:55","modified_gmt":"2020-11-19T10:28:55","slug":"jean-arnaud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/jean-arnaud\/","title":{"rendered":"Jean Arnaud&#8217; isikun\u00e4itus &#8220;Servale&#8221;"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-size: 20px;\"><strong>Prantsuse kunstniku Jean Arnaud&#8217; isikun\u00e4itus on avatud Tartu \u00dclikoolis (Jakobi 2) 21.11.2020-16.02.2021. N\u00e4itusel kujutab kunstnik kaht kadunud puud, \u00fcht Eestis, teist Prantsusmaal, mille lugu on teda tugevalt m\u00f5jutanud. N\u00e4ituse on korraldanud Sara B\u00e9dard-Goulet loomingu- ja teadusprojekti <a href=\"https:\/\/www.maailmakeeled.ut.ee\/et\/osakonnad\/konverents-response-events\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">&#8220;Response events&#8221;<\/a>&nbsp;raames koost\u00f6\u00f6s <a href=\"https:\/\/www.erm.ee\">ERM<\/a>iga. Toetab Tartu \u00dclikooli humanitaarteaduste ja kunstide teaduskond.<\/strong><\/span><\/p>\n<ul>\n<li><strong>20. novembril osaleb Jean Arnaud ka Tartu \u00dclikooli <a href=\"https:\/\/www.maailmakeeled.ut.ee\/et\/osakonnad\/konverents-response-events\" target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer\">konverentsil &#8220;Response events&#8221;<\/a>.<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h4>&#8220;Servale&#8221; \/ &#8220;\u00c0 la lisi\u00e8re&#8221;<\/h4>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">See on reis lapsep\u00f5lvest v\u00f5i lapsep\u00f5lve. R\u00e4nnak juurte juurde, retk edasi-tagasi.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Jean Arnaud jutustab meile loo,&nbsp;<\/span><span style=\"font-weight: 400;\">mis ei j\u00e4rgi tavalist \u201ereaalse v\u00f5i v\u00e4ljam\u00f5eldud s\u00fcndmuse suulise v\u00f5i kirjaliku \u00fctluse\u201c definitsiooni. Tartu \u00dclikooli trepil, mis lubab teoste vastupidist lugemist vastavalt sellele, kas me l\u00e4heme \u00fcles v\u00f5i tuleme alla \u2013 Laatrest Ramatuelle\u2019i v\u00f5i Ramatuelle\u2019ist Laatresse \u2013, ei ole me reaalsuse ja v\u00e4ljam\u00f5eldise vahepeal ega ka kunstniku elu s\u00fcndmuste keskel, vaid p\u00f5imunud juhtumiste, seoste, s\u00fcndmuste, kohtumiste, uurimiste keskmes, mis l\u00f5ppevad t\u00e4henduse loomisega ning moodustavad m\u00e4rkide ja j\u00e4lgede seeria, mis loovad ise loo ning t\u00e4henduse. See ei ole kronoloogiline, alles j\u00e4\u00e4b \u00fcksnes kogum minevikust ja olevikust, lapsep\u00f5lvest Ramatuelle\u2019is ja reisist Laatresse. Kogum kahest kohtumisest puudega, mis moodustavad justkui \u00fcheainsa.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Suured valgust l\u00e4bi laskvad kangast paneelid eraldavad meid reaalsest aegruumist, Instagrami ja muu taju kaudu vahetust p\u00e4rale j\u00f5udmisest. Me paikneme laienenud ja killustunud aegruumis, mis on samal ajal t\u00e4iesti sidus, paiknedes m\u00e4lu serval.<\/span><\/p>\n<p>1598. aastal istutatud jalakas, mille t\u00fcvi on ajaga sisse vajunud, on lapsele m\u00e4nguplatsiks, suurep\u00e4raseks peidukohaks, varjupaigaks. Kuigi see puu raiuti maha ning asendati \u00f5lipuuga, eksisteerib see siiani kunstniku teoses \u201eRamatuelle\u2019i jalakas-\u00f5lipuu\u201c. Laatres, 2800 km kaugusel Ramatuelle\u2019ist, oli inimestel p\u00e4rast surma saabumist ja teel kalmistule kombeks uuristada metsa serval asuva m\u00e4nnipuu koore sisse ristim\u00e4rk, et see kaitseks surnu hinge.<\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Seej\u00e4rel m\u00f5lemad puud surid. Ramatuelle\u2019i elanikud on alles hoidnud m\u00f5ningad jalaka t\u00fckid ning ristim\u00e4nni t\u00fcvi asub Eesti Rahva Muuseumis Tartus. M\u00f5lemad kannavad endas saladusi, tunnistusi, neile usaldatud lugusid v\u00f5i jutte.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Oma reisi jooksul kutsub Jean Arnaud neid kohtuma ning n\u00e4itama oma puudumist. Ajatut puudumist.<\/span><\/p>\n<p><em><span style=\"font-weight: 400;\">Marie-Laure Lions, 4. oktoober 2020<\/span><\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\"><strong>JEAN ARNAUD<\/strong> s\u00fcndis 1958. aastal. Ta elab ja t\u00f6\u00f6tab Marseille\u2019is, kus tegutseb kunstnikuna ning t\u00f6\u00f6tab kunstiprofessorina Aix-Marseille \u00fclikoolis. <\/span><a href=\"https:\/\/jeanarnaud.fr\/\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/jeanarnaud.fr<\/span><\/a><\/p>\n<p><b>LAATRE RISTIM\u00c4ND&nbsp;<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">kasvas 1754. aastast Laatres Valga alevikus, mis asub 75 km kaugusel Tartust. Vastavalt traditsioonile, mis on vanem kui kristluse saabumine Eestisse, oli inimestel kombeks uuristada m\u00e4nnikoore sisse ristim\u00e4rk, et p\u00fcha m\u00e4nd kaitseks surnu hinge, keda k\u00f5rvalasuva kalmistu poole kanti. See auv\u00e4\u00e4rne puu on looduslik m\u00e4lestussammas, mis langetati 2014. aastal teele kukkumise ohu v\u00e4ltimiseks, sest puu oli surnud juba 1990. aastate alguses.<\/span><\/p>\n<p><b>RAMATUELLE&#8217;I JALAKAS<\/b><span style=\"font-weight: 400;\">&nbsp;istutati leppimis- ja rahum\u00e4rgina, et s\u00fcmboliseerida usus\u00f5dade l\u00f5ppu katoliiklaste ja protestantide vahel; ta oli tema \u00fcmber koondunud k\u00fclaelu pikaaegne tunnistaja ning varamu k\u00f5ikidest lugudest (paganlikest v\u00f5i p\u00fchadest), mis t\u00e4histasid selle l\u00f5unaregiooni sotsiaalpoliitilist ja kultuurilist elu. Jalakas raiuti maha 1983. aastal ning asendati 1985. aastal \u00f5lipuuga, kuid kohta kutsutakse siiamaani \u201ejalakaplatsiks\u201c. Fotod k\u00fclaelanike poolt s\u00e4ilitatud puut\u00fckkidest on eksponeeritud seinal n\u00e4ituse alguses Laatre ristim\u00e4nni k\u00f5rval.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">N\u00e4itus spiraalsel trepil pakub f\u00fc\u00fcsilist ja mentaalset jalutusk\u00e4iku ning viib k\u00fclastajad Tartust metsaservale Laatres, et l\u00f5puks t\u00f5usta kunstniku personaalse m\u00e4lestuseni, mis on seotud teise puuga kollektiivses m\u00e4lus.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Jean Arnaud uuris Laatre ristim\u00e4ndi samal ajal kui Ramatuelle\u2019i jalakat. Tallinna \u00dclikooli vanemteaduri Marju K\u00f5ivupuu ja Eesti Rahva Muuseumi muuseumi\u00f5petaja Anna Liisa Regenspergeri abiga kogus ta arhiveeritud pilte ja andmeid, mis andsid v\u00f5imaluse luua uued kunstiteosed.<\/span><\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-45720 size-full\" src=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/untitled-design-24-min.png\" alt=\"Jean Arnaud\" width=\"1200\" height=\"632\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/untitled-design-24-min.png 1200w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/untitled-design-24-min-300x158.png 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/untitled-design-24-min-768x404.png 768w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/untitled-design-24-min-600x316.png 600w\" sizes=\"(max-width: 1200px) 100vw, 1200px\" \/><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Prantsuse kunstniku Jean Arnaud&#8217; isikun\u00e4itus on avatud Tartu \u00dclikoolis (Jakobi 2) 21.11.2020-16.02.2021. N\u00e4itusel kujutab kunstnik kaht kadunud puud, \u00fcht Eestis, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":170,"featured_media":45720,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[111],"tags":[1689,666,1688],"class_list":["post-45713","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ueritused","tag-jean-arnaud","tag-naeitus","tag-tartu-uelikool"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45713","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/170"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45713"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/45713\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/45720"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45713"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=45713"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=45713"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}