{"id":4683,"date":"2015-04-10T14:32:14","date_gmt":"2015-04-10T12:32:14","guid":{"rendered":"http:\/\/www.ife.ee\/?p=4683"},"modified":"2016-04-19T10:41:31","modified_gmt":"2016-04-19T08:41:31","slug":"jazzkaar-magma-25-04-2100","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/jazzkaar-magma-25-04-2100\/","title":{"rendered":"JAZZKAAR \/\/ Magma \/\/ 25.04 \/\/ 21:00"},"content":{"rendered":"

Sel aastal paneb Jazzkaarele<\/strong> punkti prantsuse p\u00e4ritolu b\u00e4nd Magma<\/strong>, seda juba 25. aprillil kell 21.00<\/strong> Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus asuval Vaba Laval<\/strong>.<\/p>\n

 <\/p>\n

MAGMA<\/strong> on oma ajastu \u00fcks m\u00e4rgilisi b\u00e4nde, \u00fcks v\u00e4heseid p\u00f5nevatest rocki, jazzi ja jazz-rocki pioneeridest, keda meil on \u00f5nn t\u00e4na veel laval n\u00e4ha ja kuulda. Nende muusikat ei saa m\u00e4\u00e4ratleda \u00fchegi eksisteeriva kategooriaga nagu ei ole v\u00f5imalik portreteerida lendavat lindu. MAGMA muusikat kirjeldades oleks k\u00f5ige l\u00fchem definitsioon selline: “King Crimson esitab Carmina Burana’t Frank Zappa seades”. MAGMA m\u00f5ju v\u00e4ljaspool anglo-ameerika kultuuriruumi on v\u00f4rreldav Soft Machine’i v\u00f5i King Crimson’i omaga selle sees.<\/p>\n

Repetitiivsed kitarririfid, p\u00f6\u00f6rased r\u00fctmis\u00fcnkoobid, trummide s\u00fcnkroniseeritud s\u00fcmbioos sisenduslike koraalmantratega… jah, nii v\u00f5iks resoneerida \u00fcks m\u00fcstiline maav\u00e4line s\u00fcmfoonia. \u00dchel hetkel s\u00f5jakas, bravuurne ja \u00e4hvardav, j\u00e4rgmisel \u00f5rn, habras ja kaitsetu. T\u00e4pseim termin on \u00a0selle kohta ongi vast MAGMA enda loodud zeuhl.<\/p>\n

\u00a0Christian Vander, kompromissitu vision\u00e4\u00e4r, helilooja ja trummar ning MAGMA vaimne isa, on \u00f6elnud, et ta ei komponeeri, ta on lihtsalt muusika jaoks olemas ja ootab. Ta kuulab ja kanaldab, \u00fcritades edastada helisid ja r\u00fctme, mis saabuvad enamasti foneetiliste silpidena nende enda loodud koba\u00efa keeles. Need sobivad suurep\u00e4raselt keerulisteks vokaalpassaa\u017eideks. K\u00f4ik MAGMA plaadid esimesest viimaseni on omavahel katkematult seotud, jutustades eepilist lugu planeedist Koba\u00efa, mis v\u00f5iks\/v\u00f5inuks olla uueks koduks inimestele peale meie enda planeedi h\u00e4vingut \u00f6koloogilises katastroofis. Iga uus kauam\u00e4ngiv j\u00e4tkab sealt, kus eelmine pooleli j\u00e4i, valmistades ette j\u00e4rgmist lugu. Aga lugudel, teadagi, ei olegi l\u00f5ppu.<\/p>\n

Kui MAGMA 45 aastat tagasi komeedina ilmus, oli see s\u00fcndmus eelk\u00f5ige Prantsusmaal, sest Ameerikas ja Suurbritannias s\u00fcndis ajaloolisi b\u00e4nde nagu seeni peale vihma. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et samal ajal kui biitlid l\u00f5plikult laiali l\u00e4ksid, deb\u00fcteerisid kardinaalselt teistsugused supergrupid: Weather Report, Emerson, Lake & Palmer ja Gentle Giant. Miles Davis’e m\u00e4rgiline verstapost “Bitches Brew” ilmus kolm kuud hiljem kui biitlite luigelaul “Let It Be”, kuid n\u00e4is nagu oleks neid plaate lahutanud igavik. T\u00f5epoolest, kergemuusika, \u00f5igemini selle avangard, oli lapsekingadest v\u00e4lja astunud. Isegi kui alanud k\u00fcmnendit piiritleda ainult hoogu koguva jazz-rocki ja fusioniga oli see p\u00f5nevam kui \u00fckski eelnev ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka j\u00e4rgnev. David Bowie on \u00f6elnud, et 70-ndatel algas XXI sajand ja tal oli \u00f5igus.\u00a0<\/p>\n

Deb\u00fc\u00fct “Magma” (kordusv\u00e4ljaanne “Koba\u00efa”) oli uhke topeltalbum ajastutruu kujundusega, millel maav\u00e4lise hiigellinnu varbad on l\u00f5mastamas inimtsivilisatsiooni. Plaadim\u00e4ngijalt kostev helimassiiv ei olnud v\u00e4hem efektne: vasardav bass, l\u00e4bitungivad kitarririhvid, tundmatus keeles vokaal ja p\u00f6\u00f6rane vaskpillir\u00fchm. Prantsuse muusikamaastikust s\u00f5itis MAGMA \u00fcle nagu tank, j\u00e4ttes h\u00e4mmastunud kuulajad kahele poole s\u00fcgavaid roopaid. \u00dchtedest said truud f\u00e4nnid, teiste jaoks oli see kummaline muusika liiga “liigitamatu”, liiga “teistsugune”, liiga erinev k\u00f5igest senikuuldust. MAGMA resoluutne erip\u00e4ra defineeris b\u00e4ndi ning garanteeris neile koha muusika ajaloos. Selge oli ka see, et nende publik ei saa mitte kunagi olema \u00fcleliia suur.\u00a0<\/p>\n

Deb\u00fc\u00fcdile j\u00e4rgnenud “Magma 2” (hiljem tuntud kui “1001\u00b0 Centigrades”) teenis kiidus\u00f5nu ajakirjalt “Rock and Folk”, kuid \u00fcle\u00fcldine vastuv\u00f5tt j\u00e4i leigeks. Aastaks 1973 olid progressiivne rock ja jazz j\u00f5udnud mitmete t\u00e4ht-teosteni ning MAGMA lisas sinna oma. “Mekan\u00efk Destrukt\u00ef\u1e81 Kommand\u00f6h” saavutas oodatud rahvusvahelist t\u00e4helepanu, milles oli oma roll produtsendil ning tolleaegsel Prantsuse ja Cantebury koolkonna progeb\u00e4ndide promootoril. Selleks oli legendaarne Giorgio Gomelsky, kelle mahitusel olid karj\u00e4\u00e4ri alustanud The Rolling Stones, The Yardbirds, John McLaughlin ja paljud teised. Samal aastal andis MAGMA m\u00e4lestusv\u00e4\u00e4rse kontserdi Newport Jazz Festivalil. Loole “Mekan\u00efk Destrukt\u00ef\u1e81 Kommand\u00f6h” olid laval auru lisamas Randy ja Michael Brecker.<\/p>\n

J\u00e4rgnevavad viis aastat olid ansambli tegevuse k\u00f5ige aktiivsemad ja aastaks 1978 oli ilmunud juba seitse stuudioalbumit. Edasi aga p\u00fchendus Christian Vander oma k\u00f5rvalprojektidele ning MAGMA taandus aastani 1984, kui ilmus John Coltrane’ile ja mustale soul muusikale p\u00fchendatud “Merci”, millel kuuleb vahelduseks ka prantsuskeelt. Viimased 30 aastat ei ole lisanud rohkem kui \u00fche stuudioalbumi dekaadi peale, kuid mitmete kontsertsalvestiste ja kogumikega on Vander hoolt kandnud selle eest, et MAGMA p\u00e4rand saaks v\u00e4\u00e4riliselt talletatud. Selleks l\u00f5i ta oma abikaasa ja kauaaegse MAGMA solisti Stella Vander’iga plaadifirma Seventh Records. K\u00e4esoleval juubeliaastal annab ansambel maailmaturnee raames l\u00e4bil\u00f5ike oma 45-aastasest p\u00e4randist 9-liikmelises koosseisus.\u00a0<\/p>\n

V\u00e4ljaandest “1001 albumit, mida elu jooksul peab kuulama” ei leia te \u00fchtki MAGMA oma. Sellega v\u00f5ib leppida tingimusel, et fiktiivsest nimekirjast “101 b\u00e4ndi, mida elu jooksul peab kuulama elavalt” ei j\u00e4\u00e4ks MAGMA v\u00e4lja. Kui teil on v\u00f5imalus neid kontserdil kogeda, siis haarake sellest k\u00f5hklemata kinni. Midagi sellist ei ole te varem kuulnud. 45 aastat tagasi olid selle b\u00e4ndi kontserdid haruldased, t\u00e4na on iga nende kontsert s\u00fcndmus. Inimesele, kellele muusika l\u00e4heb korda s\u00f5ltumata stiilist, vormist v\u00f4i normist, v\u00f5iks MAGMA olla piirenihutav kui mitte valgustav kogemus. MAGMA on muusikaline ilmutus, pole vaid kindel, kas minevikust v\u00f4i tulevikust. V\u00f5i kas \u00fcldse meie planeedilt. Selge on ainult see, et 25.aprillil raputavad Vaba Lava seismilised t\u00f5uked – MAGMA l\u00f5petab t\u00e4navuse Jazzkaare.<\/p>\n

 <\/p>\n

Koosseis :\u00a0<\/p>\n

Stella Vander : laul<\/p>\n

Isabelle Feuillebois : laul\u00a0<\/p>\n

Herv\u00e9 Aknin : laul<\/p>\n

Beno\u00eet Alziary : vibrafon<\/p>\n

James Mac Gaw : kitarr<\/p>\n

J\u00e9r\u00e9mie Ternoy : klaver\u00a0<\/p>\n

Philippe Bussonnet : bass\u00a0<\/p>\n

Christian Vander : \u00a0trummid, vokaal\u00a0<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00dcritus Facebookis<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sel aastal paneb Jazzkaarele punkti prantsuse p\u00e4ritolu b\u00e4nd Magma, seda juba 25. aprillil kell 21.00 Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus asuval Vaba […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":4677,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[109,111],"tags":[],"class_list":["post-4683","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-tallinn-antenne-2","category-ueritused"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4683"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/4683\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4677"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4683"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=4683"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=4683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}