{"id":50084,"date":"2021-09-14T11:52:39","date_gmt":"2021-09-14T09:52:39","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.ife.ee\/?p=50084"},"modified":"2021-09-28T11:36:42","modified_gmt":"2021-09-28T09:36:42","slug":"eugene-ionesco-ninasarvik-eesti-noorsooteater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/eugene-ionesco-ninasarvik-eesti-noorsooteater\/","title":{"rendered":"Eug\u00e8ne Ionesco &#8220;Ninasarvik&#8221; esietendub 26. septembril Eesti Noorsooteatris"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-size: 20px;\"><strong>26. septembrist on Eesti Noorsooteatri m\u00e4ngukavas rumeenia-prantsuse n\u00e4itekirjaniku Eug\u00e8ne Ionesco etendus &#8220;Ninasarvik&#8221;.<\/strong><\/span>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<h4><strong>Naer minevikust, k\u00fcsimus tulevikust<\/strong><\/h4>\n<p>\u00dchel kaugel maal, \u00fcldse mitte siin, h\u00e4sti ammu, \u00fcldse mitte praegu, juhtus \u00fcks \u00fcksikjuhtum. Seda t\u00e4iesti ootamatut ning t\u00e4iesti arusaamatut linnarahva kokkusaamist \u00fche paksunahalisega ilmestas ohe. Kuidas ometi sai ta sinna, kus ta olema ei peaks, ning kas peaks muretsema v\u00f5i \u00fcldse kindlaks tegema, et kas ta \u00fcldse oli v\u00f5i polnud. Ennegi on n\u00e4htud asju, mida tegelikult olemas ei ole. Kas ta tuli loomaaiast? Ei. K\u00f5ik loomad olid ammu katku ajal \u00e4ra surnud. Pole enam selliseid loomi ja sellist loomulikkust. Kust ta tuli, kas ta oli, ning mida see k\u00f5ik t\u00e4hendab?<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><strong>Autorist<\/strong><\/p>\n<p>Eug\u00e8ne Ionesco on \u00fcks absurditeatri v\u00e4ljapaistvamaid autoreid. 1950ndatel tekkinud n\u00e4itekirjandussuuna aluseks on elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju. Absurditeater r\u00e4\u00e4gib inimese seisundist t\u00e4henduse minetanud maailmas.<\/p>\n<p>Ionesco ise tundis s\u00fcgavat ebamugavust m\u00f5iste \u201eabsurd\u201d suhtes: \u201eLeian, et nimetus \u201eabsurditeater\u201d, mis on meile k\u00fclge kleebitud, on t\u00e4iesti m\u00f5ttetu, sest kogu teater on absurdne.\u201d<\/p>\n<p>Oma teostes k\u00e4sitleb Ionesco nn v\u00e4ikese inimese traagikat ja vaimset k\u00e4ngumist m\u00f5ttetus ja vaenulikus maailmas, indiviidi suhet devalveeriva massiga, ideaalide k\u00e4ttesaamatust, inimese \u00fcksindust igaviku ees.<\/p>\n<p>\u201eNinasarviku\u201d kirjutas Ionesco algselt novellina, mis avaldati 1957. aastal kogumikus \u201eKoloneli t\u00fctar\u201d. N\u00e4idendi algimpulssidest on Ionesco kirjutanud nii: \u201ePeame tagasi minema aega, kui olin noor mees Rumeenias. Olin h\u00e4mmastusega tunnistajaks k\u00f5igi mind \u00fcmbritsevate inimeste t\u00e4ielikule fa\u0161ismip\u00f6\u00f6rdumisele. Muidugi ei juhtunud see \u00fcle\u00f6\u00f6, vaid oli j\u00e4rkj\u00e4rguline protsess. V\u00e4hehaaval leidsid k\u00f5ik \u2013 t\u00f6\u00f6lised, intellektuaalid, niinimetatud liberaalid \u2013, piisavalt p\u00f5hjuseid v\u00f5imuerakonnaga liitumiseks. V\u00f5isin kokku joosta vana s\u00f5braga ja \u00fcht\u00e4kki, mu enda silme all, hakkas ta muutuma. Tundus, justkui muutuksid tema kindad k\u00e4ppadeks ja tema jalan\u00f5ud kapjadeks. Temaga ei saanud arukalt r\u00e4\u00e4kida, kuna ta ei olnud enam ratsionaalne inimolend. Tundsin sageli, et olen viimane inimene maailmas, \u00fcksi keset mingit muud liiki olendeid.\u201d<\/p>\n<p>\u201eNinasarvikut\u201d on m\u00e4ngitud v\u00e4ga paljudes maailma paikades, n\u00e4iteks m\u00e4ngis 2007. aastal Royal Court Theatre\u2019i \u201eNinasarvikus\u201d peategelast B\u00e9renger\u2019d Benedict Cumberbatch. Eestis on \u201eNinasarvikut\u201d&nbsp;varem lavastatud neljal korral,&nbsp;esmalavastus j\u00f5udis lavale Eesti Riiklikus Nukuteatris 1989. aastal, lavastajaks J\u00fcri Lumiste. 2021. aastal esietenduva versiooni lavastaja Sander Pukk on varem Eesti Noorsooteatris lavale toonud publikumenukad noortele&nbsp;ja t\u00e4iskavanutele suunatud lavastused \u201e<a href=\"https:\/\/www.eestinoorsooteater.ee\/et\/kentsakas-juhtum-koeraga-%C3%B6isel-ajal\">Kentsakas juhtum koeraga \u00f6isel ajal<\/a>\u201d ning \u201e<a href=\"https:\/\/www.eestinoorsooteater.ee\/et\/apelsinit%C3%BCdruk\">Apelsinit\u00fcdruk<\/a>\u201d.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Autor<strong>&nbsp;Eug\u00e8ne Ionesco&nbsp;<\/strong><br \/>\nLavastaja&nbsp;<strong>Sander Pukk&nbsp;<\/strong><br \/>\nKunstnik<strong>&nbsp;Annika Lindemann<\/strong><br \/>\nHelilooja<strong>&nbsp;Markus Robam<\/strong><br \/>\nValguskunstnik&nbsp;<strong>Priidu Adlas<\/strong><br \/>\nT\u00f5lkija&nbsp;<strong>Aleksander Kurtna<br \/>\n<\/strong>M\u00e4ngivad <strong>Anti Kobin, Getter Meresmaa, Jevgeni Moissejenko, Mart M\u00fc\u00fcrisepp, Andres Roosileht, Karl Sakrits, Kaisa Selde, Doris Tislar, Tiina T\u00f5nis<\/strong> ja <strong>Risto Vaidla<\/strong>.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Esietendus 26. septembril 2021 Ferdinandi saalis. Etendus sobib noortele (15+) ja t\u00e4iskasvanutele. Rohkem infot etenduse ja piletite kohta <a href=\"https:\/\/www.nuku.ee\/et\/ninasarvik\">siit<\/a>.<\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-50170 size-full\" src=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/untitled-design-25.jpg\" alt=\"Eug\u00e8ene Ionesco Ninasarvik Noorsooteater\" width=\"1200\" height=\"632\" srcset=\"https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/untitled-design-25.jpg 1200w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/untitled-design-25-300x158.jpg 300w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/untitled-design-25-768x404.jpg 768w, https:\/\/dev.ife.ee\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/untitled-design-25-600x316.jpg 600w\" sizes=\"(max-width: 1200px) 100vw, 1200px\" \/><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>26. septembrist on Eesti Noorsooteatri m\u00e4ngukavas rumeenia-prantsuse n\u00e4itekirjaniku Eug\u00e8ne Ionesco etendus &#8220;Ninasarvik&#8221;.&nbsp; &nbsp; Naer minevikust, k\u00fcsimus tulevikust \u00dchel kaugel maal, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":50170,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[111],"tags":[2299,2297,1826,2300,676],"class_list":["post-50084","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ueritused","tag-ninasarvik","tag-eesti-noorsooteater","tag-eugene-ionesco","tag-prantsuse-naeitekirjandus","tag-teater"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50084","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50084"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50084\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/50170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50084"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50084"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50084"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}