{"id":50721,"date":"2021-11-08T12:26:28","date_gmt":"2021-11-08T10:26:28","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.ife.ee\/?p=50721"},"modified":"2021-11-08T12:29:41","modified_gmt":"2021-11-08T10:29:41","slug":"prantsuse-filmid-poff-2021","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/prantsuse-filmid-poff-2021\/","title":{"rendered":"Prantsuse filmid & P\u00d6FF 2021"},"content":{"rendered":"

P\u00d6FF toob kinohundid taas kokku 12.-28. novembril! Filmivalikus on rohkelt uusi suurep\u00e4raseid Prantsuse filme ja kaasproduktsioone. Allj\u00e4rgnevalt on Prantsuse Instituut noppinud v\u00e4lja m\u00f5ned soovitused, info k\u00f5ikide Prantsuse filmide kohta leiab aga P\u00d6FFi kodulehelt<\/a>. Festivali toetab Prantsuse Instituut Eestis.<\/span><\/strong><\/p>\n

 <\/h4>\n

AVAFILM<\/h1>\n

“Minu abikaasa lugu” \/ “The Story of My Wife”<\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Ildik\u00f3 Enyedi
\nUngari, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, 2021
\nKeel: prantsuse, inglise, hollandi
\nSubtiitrid: vene, inglise, eesti
\n2h49<\/p>\n

Filmis, mille tegevus toimub 1920ndatel, veab keskealine hollandi meremees oma k\u00fc\u00fcnilise \u00e4ripartneriga kihla, et abiellub esimese naisega, kes astub kohvikusse, kus nad parajasti istuvad. Kapten Jakob St\u00f6rr (keda kehastab esinduslik Gijs Naber) otsib \u00f5nne ning nii satub tema ellu salap\u00e4rane ja stiilne Lizzy (j\u00e4rjekordne vapustav n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6 prantsuse superstaarilt L\u00e9a Seydoux\u2019lt), kes on kiire abiellumise m\u00f5ttest lummatud. Nende kirglik af\u00e4\u00e4r j\u00f5uab vaataja ette seitsmes peat\u00fckis, avades eri faase selles kassi-hiire m\u00e4ngu meenutavas romantilises suhtes.<\/p>\n

Kaubalaeva kapten ei tunne end s\u00e4rtsaka Lizzyga v\u00e4ljas k\u00e4ies kuigi mugavalt. Laeval on ta konkreetne ja vaikne, kuid seal on tal aega m\u00f5elda. Ta kinnitab endale, et tema naisel, kes elab \u00fcksinda Pariisi korteris, on suhe oma s\u00f5bra, noore kirjaniku Dediniga (prantsuse n\u00e4itleja Louis Garrel). Peagi lahkuvad St\u00f6rr ja Lizzy kergemeelsest Pariisist ja kolivad palju k\u00f5ledamasse Hamburgi, kus hakkavad tasapisi teineteisest eemale triivima. Kapteni hirmud ja kahtlused n\u00e4ikse saavat ettekuulutuseks, mis l\u00e4hebki t\u00e4ide. Siis aga viib ootamatu s\u00fcndmuste p\u00f6\u00f6re nende elud taas kokku.<\/p>\n

Ildik\u00f3 Enyedi grandioosne \u00fcheksas m\u00e4ngufilm (inglise keeles esimene) on mugandatud Ungari luuletaja Mil\u00e1n F\u00fcsti samanimelisest romaanist ning selles esineb ka Lendava Hollandlase legendist laenatud elemente.<\/p>\n

Zoltan Huber<\/em><\/p>\n

PILETID<\/strong><\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/h3>\n

P\u00d5HIV\u00d5ISTLUSOROGRAMM<\/h1>\n

“Elajad” \/ Animals<\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Nabil Ben Yadir
\nBelgia, Prantsusmaa, 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: eesti, inglise
\n1h31<\/p>\n

Belgia re\u017eiss\u00f6\u00f6ri Nabil Ben Yadiri film \u201eElajad\u201c on inspireeritud t\u00f5sielus\u00fcndmustest. See r\u00e4\u00e4gib Brahimist, noorest kenast mehest, kes on tegelikult gei ja sooviks kapist v\u00e4lja tulla. Ometi elab ja hingab ta maailmas, kus teda ei aktsepteerita, ja ta ei suuda tunnistada oma seksuaalsust isegi oma perekonnale. Film algab Brahimi ema s\u00fcnnip\u00e4evapeoga: see oleks hea v\u00f5imalus astuda esimesed sammud oma orientatsiooni avalikustamisel, sest kogu suguv\u00f5sa on tulnud pidup\u00e4eva t\u00e4histama.<\/p>\n

Kui aga Brahim oma toast sugulaste sekka tuleb, hakkavad pinged tema varjatud seksuaalse identiteedi \u00fcmber koheselt h\u00f5\u00f5guma. Algusest peale on selge, et majas valitseb traditsiooniline ja kitsarinnaline meelsus ning kokkutulnud on moodustanud l\u00e4bitungimatu m\u00fc\u00fcri. Suutmata selle masendava ja suletud seltskonnaga toime tulla, l\u00e4heb Brahim kodust v\u00e4lja, lootused kildudeks varisenud. Tahtes end iga hinna eest vabaks murda, kaotab mees oma piirangud ja paljastab oma t\u00f5elise olemuse just seal, kus valla p\u00e4\u00e4senud koletis teda ootab\u2026<\/p>\n

Aeglane ja v\u00f5imas, kauni pildikeelega film vaatleb homofoobia eri vorme, viies vaataja pingelisele ja s\u00fc\u00fcvivale teekonnale. V\u00f5rratu kaamerat\u00f6\u00f6 j\u00e4lgib pikkade ja s\u00fcgavate sariv\u00f5tetega talumatu viha m\u00f5ju.<\/p>\n

18. novembri seansil on k\u00fclalistena kohal ka re\u017eiss\u00f6\u00f6r Nabil Ben Yadir ja produtsent Benoit Roland!<\/span><\/p>\n

Malaika Bova<\/em><\/p>\n

PILETID<\/a><\/strong><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

DEB\u00dc\u00dcTFILMIDE V\u00d5ISTLUSPROGRAMM<\/h1>\n

“Hakkaja naine” \/ Une femme du monde<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: C\u00e9cile Ducrocq
\nPrantsusmaa, 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: eesti, inglise
\n1h35<\/p>\n

Prostitutsiooni suhtutakse sallivalt, kuni see on silmale n\u00e4htamatu ning \u00fchiskondlike standardite j\u00e4rgi peaks sellel alal t\u00f6\u00f6tav inimene oma tegevust h\u00e4benema. Marie pole aga ei n\u00e4htamatu ega h\u00e4belik; ta on iseseisev ja uhke prostituut, kes v\u00f5itleb oma \u00f5iguste eest seksit\u00f6\u00f6tajana. Lisaks sellele ametile on ta ka raevukas ja armastav \u00fcksikema. Ta on p\u00e4riselt kohal ja olemas ning nagu iga ema, soovib temagi oma pojale ainult parimat. Kui poiss j\u00e4rjekordselt koolist v\u00e4lja visatakse, paneb Marie ta kirja Prantsuse kokanduskooli, et pojast saaks kuulus tippkokk. H\u00e4da on ainult selles, et tegu on v\u00e4ga kalli ja noobli \u00f5ppeasutusega. Marie n\u00e4eb selles v\u00f5imalust garanteerida oma pojale parem elu. Kuid kas ta saab selle v\u00e4ljakutsega hakkama?<\/p>\n

Film vaatleb prostitutsiooni huvitava nurga alt, r\u00e4\u00e4kides vabastavalt millestki, mida sageli peetakse tabuks, ning r\u00f5hutab naiste \u00f5igust otsustada oma keha \u00fcle. Oluline on ka \u00e4ra m\u00e4rkida Netflixi hittsarjast \u201eHelistage mu agendile\u201c \/ \u201eDix pour cent<\/em>” tuntud ja 2021. aastal parima naisn\u00e4itleja C\u00e9sari v\u00f5itnud Laure Calamy fantastilist n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

25. novembri seansil on k\u00fclalisena kohal ka re\u017eiss\u00f6\u00f6r C\u00e9cile Ducrocq!<\/span><\/p>\n

Triin Tramberg<\/em><\/p>\n

PILETID<\/a><\/strong><\/p>\n

\"hakkaja<\/p>\n

 <\/h3>\n

“Metsa tume s\u00fcda” \/ Le coeur noir des for\u00eats<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Serge Mirzabekiantz
\nPrantsusmaa, Belgia, 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: inglise, eesti
\n1h44<\/p>\n

Metsas ei saa me peituda enda siseilma varjuk\u00fclgede eest, samas ta hoiab ja kaitseb meid selles kogemuses. Nii astub mets filmi peategelastega vaiksesse dialoogi. Sama mitmekihiline nagu metsa s\u00fcmbol, on ka inimloomusele nii tuttav \u00fcksindus.<\/p>\n

Asenduskodus elavate Nikolai ja Camille\u2019i maailmatajusse on see tunne s\u00fcgavalt juurdunud ja nad \u00fcritavad omal viisil sellega leppida. Camille on s\u00fcndinud h\u00fcljatuna, ema j\u00e4ttis ta s\u00fcnnitusmajas maha ja isa on samuti vastutusest loobunud, et teise naisega pere luua. Nikolai elab sissepoole ja tema minevikupained avanevad vaatajale aegam\u00f6\u00f6da. Janunedes perekonna ja l\u00e4heduse j\u00e4rele, veenab ta Camille endaga metsa p\u00f5genema. Ta soovib saada isaks, keda tal kunagi ei olnud. Kaks \u00fcksildast hinge proovivad luua perekonda, mis ehk saabki eksisteerida ainult t\u00e4ielikus isolatsioonis suure maailma eest.<\/p>\n

\u201eMetsa tume s\u00fcda\u201c on liigutav film \u00fcksildusest ning armastuse ja rahu otsingutest, r\u00e4\u00e4gitud l\u00e4bi noorte, kellel ei ole kunagi harjumusp\u00e4rases m\u00f5ttes perekonda olnud. Autorid on suutnud filmikunsti vahenditega tabada metsa pulbitsevat hinge ja loonud tugevaid s\u00fcmboolseid allhoovuseid. M\u00fcstilise akustikaga kirikus salvestatud helikujundus, t\u00e4pselt toone ja pooltoone tabav lavastus ning meeleolu kandev operaatorit\u00f6\u00f6 hoiavad vaatajat endaga.<\/p>\n

Dora Lall<\/em><\/p>\n

PILETID<\/strong><\/a><\/p>\n

\"metsa<\/p>\n

 <\/h3>\n

Screen International kriitikute valik<\/h1>\n

“V\u00e4ike emme” \/ Petite maman<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: C\u00e9line Sciamma
\nPrantsusmaa 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: inglise
\n1h12<\/p>\n

Pere ainus laps, kaheksa-aastane Nelly on \u00e4sja kaotanud oma armsa vanaema ja aitab parasjagu vanematel tema kodu koristada. Ta uurib vanaema maja ja uitab \u00fcmbritsevas metsas, oma ema Marioni lapsep\u00f5lve m\u00e4ngumaal. Nelly on palju kuulnud puuonnist, mille ema kunagi metsa ehitas. \u00dchel p\u00e4eval l\u00e4heb aga t\u00fcdruku ema ootamatult \u00e4ra ning samal ajal kohtub Nelly metsas omavanuse t\u00fcdrukuga, kes ehitab puuonni. Tema nimi on Marion.<\/p>\n

C\u00e9line Sciamma viies film on suure sisemise p\u00f5lemisega tehtud k\u00fcps linalugu, mis moonutab aega ja l\u00f5hub lapsi ning t\u00e4iskasvanuid lahutavat distantsi. Kasutades \u00e4ra Claire Mathoni kirgast s\u00fcgistoonides kinokeelt, uurib re\u017eiss\u00f6\u00f6r poeetilisel viisil p\u00f6\u00f6rdelist momenti, mil inimesest saab t\u00e4iskasvanu.<\/p>\n

\u201eV\u00e4ike emme\u201c kuulub EFA aasta parima m\u00e4ngufilmi eelvalikusse.<\/p>\n

PILETID<\/strong><\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/h3>\n

V\u00e4rsked hoovused<\/h1>\n

“Annette”<\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Leos Carax
\nPrantsusmaa, Belgia, Saksamaa, USA, Jaapan, Mehhiko, \u0160veits, 2021
\nKeel: inglise
\n2h21<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva Los Angeles. Henry (Adam Driver) on vinge huumorimeelega stand-up koomik, kes armub maailmakuulsasse ooperilauljasse Annasse (Marion Cotillard). Rambivalguses moodustavad nad kirgliku, glamuurse ja kadestamisv\u00e4\u00e4rse paari. \u00dcsna pea s\u00fcnnib aga perre esiklaps Annette, v\u00e4ga erilise saatuse ja v\u00e4limusega m\u00fcstiline olend, kes power-paari elu totaalselt pea peale p\u00f6\u00f6rab.<\/p>\n

\u201eSee on muusikaline fantaasia, kuhu on segatud natuke kom\u00f6\u00f6diat, armastust ja seksi, \u00fcks koletis, \u00fcks laps ja m\u00f5ned laibad,\u201c kirjeldab ekstsentriline prantsuse re\u017eiss\u00f6\u00f6r Leos Carax (\u201eHoly Motors\u201c) ise. Tema jaoks on \u201eAnnette\u201c esimene rokkmuusikal. Filmi idee tuli tegelikult USA b\u00e4ndilt Sparks, mille liikmed, vennad Ron ja Russell Mael ka algse stsenaariumi kirjutasid, ning kellest saab P\u00d6FFil dokfilmi n\u00e4ha. Carax, kes on alati tahtnud olla muusik, oli n\u00f5us selle kohe filmiks tegema.<\/p>\n

\u201eAnnette\u201c avas selleaastase Cannes’i filmifestivali ning kuulub EFA aasta parima m\u00e4ngufilmi eelvalikusse. Film kuulub ka aasta parima filmi Oscari soosikute hulka.<\/p>\n

PILETID<\/strong><\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

“Pariis, 13. linnaosa” \/ Les Olympiades, Paris 13e<\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Jacques Audiard
\nPrantsusmaa, 2021
\nKeel: prantsuse, hiina
\nSubtiitrid: eesti, inglise
\n1h45<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva Pariis. Emilie kohtub Camille\u2019iga, kellele meeldib hoopis Nora, kelle teed ristuvad aga hoopis Amberiga. Kolm t\u00fcdrukut ja \u00fcks poiss: nad on s\u00f5brad, vahel armastajad ja tihti m\u00f5lemat.<\/p>\n

Viljakas prantsuse filmilooja Jacques Audiard l\u00e4heneb seekord oma meelisteemale \u2013 territooriumile \u2013 kahest nihestatud aspektist. Esiteks on Pariisi 13. linnajagu, Les Olympiades, oma korrusmajade r\u00e4gastikuga v\u00e4ga kaugel kli\u0161eelikust Pariisist, mida teame postkaartidelt. Teiseks uurib ta, kui h\u00e4sti suudavad pealtn\u00e4ha nii vabad ja enesekindlad noored \u2013 seksin k\u00f5igiga, laulan ja tantsin igal pool ning vahetan t\u00f6\u00f6kohti nagu sokke \u2013 tegelikult oma isiklikke territooriume kaitsta ja teistega jagada.<\/p>\n

Adrian Tomine\u2019i koomiksil p\u00f5hinev stiilne must-valge linateos maalib portree t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnast delikaatselt, pingevabalt ja naljakalt. Film linastus Cannes’i p\u00f5hiv\u00f5istlusprogrammis ja oli nomineeritud Kuldsele Palmioksale.<\/p>\n

PILETID<\/a><\/strong><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

“Charlotte Jane’ist” \/ Jane par Charlotte<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Charlotte Gainsbourg
\nPrantsusmaa, 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: eesti, inglise, vene
\n1h30<\/p>\n

N\u00e4itleja Charlotte Gainsbourg loob kauneima portree ikoonilisest muusikust ja n\u00e4itlejast Jane Birkinist, kelle kirg h\u00f5\u00f5gub t\u00e4naseni eredalt filmi- ja muusikaajaloos tiitli all \u201eJe t\u2019aime moi non plus\u201c. Jane\u2019i ja Serge Gainsbourgi armastusest, mis pani kogu Euroopa ahhetama, s\u00fcndis veel palju muudki erakordset, kuid olulisem sellest k\u00f5igest on t\u00fctar Charlotte, kes on t\u00e4naseks juba ka ise Lars von Trieri ja Gaspar No\u00e9 filmides ajalugu teinud. N\u00fc\u00fcd v\u00f5tab ta re\u017eiss\u00f6\u00f6ri rollis ette v\u00e4ljakutse kaevuda oma ema tundeilma, kus on suure armastuse ja hoolega alles hoitud ka k\u00f5ik see, mida ei saa p\u00e4evavalgele tuua.<\/p>\n

Cannes’i filmifestivalil esilinastunud dokumentaalfilm teeb oma pealkirjaga m\u00e4ngleva kummarduse Agn\u00e9s Vardale ja tema filmile \u201eJane B. by Agn\u00e8s V\u201c, kuid j\u00e4tab seekord ukse taha kunstilised ambitsioonid. Selle asemel toob Charlotte oma ema lavade rambivalgusest koju, millest on peagi saamas muuseum.<\/p>\n

PILETID<\/a><\/strong><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

“K\u00f5igest poogen” \/ Rien \u00e0 foutre<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Julie Lecoustre, Emmanuel Marre
\nPrantsusmaa, Belgia, 2021
\nKeel: inglise, prantsuse
\nSubtiitrid: inglise
\n1h50<\/p>\n

26aastane Cassandre on odavlennuliini lennusaatja. Eesm\u00e4rgi ja sihita elab ta \u00fcks p\u00e4ev korraga oma Tinderi kasutajanime Carpe Diem vaimus. Noore naise elu t\u00e4idab pidutsemine, basseini \u00e4\u00e4res peesitamine ja \u00fchest kohast teise reisimine. Paraku on niisugune lahe igal hetkel Instagrami-postitust v\u00e4\u00e4riv elustiil p\u00f5genemine tegelikkuse eest, millega ta ei ole valmis silmitsi seisma p\u00e4rast ema kaotamist auto\u00f5nnetuses. Arusaamatuste t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6l on Cassandre sunnitud p\u00f6\u00f6rduma tagasi koju ja astuma vastu valule, mis seni ei ole teda justkui p\u00f5rmugi m\u00f5jutanud.<\/p>\n

\u201eK\u00f5igest poogen\u201c on kaasahaarav pilguheit sotsiaalmeedia p\u00f5lvkonnale, kus hingekriipiv valu peidetakse sageli naeratuste taha. Huvipuudus on k\u00f5ige p\u00e4riselt olulisega toime tulemise vahend. Eraldi esilet\u00f5stmist v\u00e4\u00e4rib Ad\u00e8le Exarchopouluse (Ad\u00e8le’i elu: 1. ja 2. peat\u00fckk) meeldej\u00e4\u00e4v rollisooritus.<\/p>\n

19. novembri seansil on k\u00fclalisena kohal ka produtsent Fran\u00e7ois-Pierre Clavel!<\/span><\/p>\n

PILETID<\/strong><\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

JUST FILM, RAHVUSVAHELINE NOORTE V\u00d5ISTLUSPROGRAMM<\/h1>\n

“Bestikad” \/ Les Meilleures<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Marion Desseigne-Ravel
\nPrantsusmaa, 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: eesti, inglise
\n1h20<\/p>\n

18-aastane Nedjma veedab oma s\u00f5brannadega suve Pariisi kanalite \u00e4\u00e4res logeledes, pargipinkidel m\u00f6\u00f6duvate inimeste \u00fcle naerdes ja hoolimatult semudega koos rumalusi tehes. Kogu s\u00f5prusgrupi maailm muutub aga siis, kui Nedjma kortermajja kolib Zina, kes Nedjmale kohe silma j\u00e4\u00e4b. Paraku hakkab Zina l\u00e4bi k\u00e4ima t\u00fcdrukutekambaga, mille liikmed on Nedjma ja tema s\u00f5brannade vihavaenlased. Nii saab alguse 21. sajandi Romeo ja Julia lugu, kus m\u00f5\u00f5gav\u00f5itlused toimuvad sotsiaalmeedias, r\u00fc\u00fctliteks on terava keelekasutusega teismelised t\u00fcdrukud, lahingutandriks Verona asemel Pariisi geto ja Romeo asemel Ramona.<\/p>\n

P\u00e4eval vihavaenlased, \u00f5htupimeduses armastajad, katsetavad Nedjma ja Zina neile seatud piire ning seavad k\u00fcsim\u00e4rgi alla k\u00f5ige, mis neile tuttav ja turvaline. Kui k\u00f5rge on kukkumine kortermaja katuselt, kus t\u00fcdrukud h\u00e4maruses kohtuda julgevad, ja kas langus on eufoorias veedetud hetki v\u00e4\u00e4rt?<\/p>\n

Helena Maarja Tarro<\/em><\/p>\n

PILETID<\/a><\/strong><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

JUST FILM, LAPSE \u00d5IGUSTE PROGRAMM<\/h1>\n

“Herilasepesa” \/ La Ruche<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Christophe Hermans
\nBelgia, Prantsusmaa 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: inglise, eesti
\n1h21<\/p>\n

Kolm \u00f5de: Marion, Claire, Louise ja nende ema Alice. T\u00fcdrukud on eri vanuses ja eri eluetappides, kuid neid \u00fchendab t\u00f5siasi, et k\u00f5ik nad on nii kaua, kui nad m\u00e4letavad, kohandanud enda elu ja vajadusi ps\u00fchholoogiliste probleemidega ema j\u00e4rgi. \u00dchel p\u00e4eval neid armastatakse ja hoitakse, teisel p\u00e4eval peavad nad ema k\u00e4est terariistu \u00e4ra rebima, et too end ei vigastaks. Samal ajal l\u00e4hevad nende enda elud, noorus ja inimsuhted aga ikka edasi.<\/p>\n

Intiimne pilguheit probleemidesse ja noorte naiste arengulukku. Film t\u00f5statab olulisi k\u00fcsimusi vanemlikust vastutusest ja peegeldab laste hingelisi l\u00e4bielamisi.<\/p>\n

Dora Lall<\/em><\/p>\n

PILETID<\/strong><\/a><\/p>\n

\"herilasepesa\"<\/p>\n

 <\/p>\n

\n
\n

JUST FILM, Teadus360\u00b0<\/h1>\n<\/div>\n<\/div>\n

“Loom” \/ Animal<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: Cyril Dion
\nPrantsusmaa, 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: inglise, eesti
\n2h00<\/p>\n

16-aastased Bella ja Vipulan on veendumusel, et planeet Maa on ohus ning inimkonna tulevik, kui ta kohe end ei muuda, v\u00e4ga tume. Neil on ka \u00f5igus: kliima muutub t\u00e4nap\u00e4eval kiiremini kui kunagi varem, suurt\u00f6\u00f6stused ja aina kasvav tarbimine \u00fcletavad igasuguse m\u00f5istlikkuse piirid, inimese \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg on suurem kui kunagi varem. Muutust ei ole vaja mitte homme, vaid t\u00e4na.<\/p>\n

Uue ja parema tuleviku h\u00e4\u00e4leks on saanud t\u00e4nane noor p\u00f5lvkond, kes on siiralt ja sihikindlalt asunud tegutsema, et riigid ja otsustajad neid kuulda v\u00f5taks ning vajalikud muutused ellu viidaks. S\u00fcgav ja liigutav dokumentaalfilm viib vaataja teekonnale, kus n\u00e4eme, kuidas inimese tegevuse t\u00f5ttu on paljude liikide p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mine planeedil Maal tulevikus v\u00f5imatu. Pole midagi j\u00f5hkramat kui \u00fcksk\u00f5ikne hoolimatus ja enesekesksus, seda tuleb muuta kohe t\u00e4na.<\/p>\n

Filmile eelneb video-sissejuhatus, kus arutlevad Tartu \u00dclikooli \u00f6koloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Aveliina Helm ja teadusportaali Novaator ajakirjanik.<\/p>\n

PILETID<\/a><\/strong><\/p>\n

\"loom\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

JUST FILM, LASTEFILMIDE PROGRAMM<\/h1>\n

“Martha Jane’i lapsep\u00f5lv” \/ Calamity, une Enfance de Martha Jane Cannary<\/em><\/h3>\n

Re\u017eiss\u00f6\u00f6r: R\u00e9mi Chay\u00e9
\nPrantsusmaa, Taani 2021
\nKeel: prantsuse
\nSubtiitrid: inglise, eesti
\n1h22<\/p>\n

Martha Jane reisib 1863. aastal oma kaaskonnaga L\u00e4\u00e4ne-Ameerikas. K\u00f5ik temavanused t\u00fcdrukud hooldavad hobuseid ja on emadele abiks, kuid Martha Jane tahab teha seda, mida teevad mehed \u2012 n\u00e4iteks ratsutada ja k\u00fcttida.<\/p>\n

\u00dchel \u00f6\u00f6l r\u00f6\u00f6vitakse hobuvankritest kogu varandus ning selles s\u00fc\u00fcdistatakse Marthat. T\u00fcdrukul ei j\u00e4\u00e4 \u00fcle muud kui p\u00f5geneda. Vastu k\u00f5iki ootusi peab ta n\u00fc\u00fcd t\u00f5estama, et saab maailmas t\u00fcdrukuna hakkama, ja veenma teisi, et tema polnud r\u00f6\u00f6vis s\u00fc\u00fcdi. Imeliselt animeeritud seiklusest leiavad midagi nii vanemad kui ka nooremad kinos\u00f5brad.<\/p>\n

Jan Joonas Pevkur<\/em><\/p>\n

PILETID<\/strong><\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00d6FF toob kinohundid taas kokku 12.-28. novembril! Filmivalikus on rohkelt uusi suurep\u00e4raseid Prantsuse filme ja kaasproduktsioone. Allj\u00e4rgnevalt on Prantsuse Instituut […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":51092,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"site-sidebar-layout":"default","site-content-layout":"","ast-site-content-layout":"default","site-content-style":"default","site-sidebar-style":"default","ast-global-header-display":"","ast-banner-title-visibility":"","ast-main-header-display":"","ast-hfb-above-header-display":"","ast-hfb-below-header-display":"","ast-hfb-mobile-header-display":"","site-post-title":"","ast-breadcrumbs-content":"","ast-featured-img":"","footer-sml-layout":"","ast-disable-related-posts":"","theme-transparent-header-meta":"","adv-header-id-meta":"","stick-header-meta":"","header-above-stick-meta":"","header-main-stick-meta":"","header-below-stick-meta":"","astra-migrate-meta-layouts":"default","ast-page-background-enabled":"default","ast-page-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-5)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"ast-content-background-meta":{"desktop":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"tablet":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""},"mobile":{"background-color":"var(--ast-global-color-4)","background-image":"","background-repeat":"repeat","background-position":"center center","background-size":"auto","background-attachment":"scroll","background-type":"","background-media":"","overlay-type":"","overlay-color":"","overlay-opacity":"","overlay-gradient":""}},"footnotes":""},"categories":[111],"tags":[1673,2247,2386,1264,773],"class_list":["post-50721","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ueritused","tag-pimedate-oeoede-filmifestival","tag-poeff","tag-poeff25","tag-prantsuse-filmid","tag-prantsuse-kino"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50721","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50721"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/50721\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/51092"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=50721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=50721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}