{"id":51803,"date":"2022-01-07T10:12:21","date_gmt":"2022-01-07T08:12:21","guid":{"rendered":"https:\/\/dev.ife.ee\/?p=51803"},"modified":"2022-01-07T10:14:21","modified_gmt":"2022-01-07T08:14:21","slug":"prantsusmaa-alustab-euroopa-liidu-noukogu-eesistumisperiood","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.ife.ee\/et\/prantsusmaa-alustab-euroopa-liidu-noukogu-eesistumisperiood\/","title":{"rendered":"Prantsusmaa alustab Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistumisperioodi 1. jaanuaril 2022"},"content":{"rendered":"
\n

1 . JAANUAR 2022 \/ 30. JUUNI 2022<\/span><\/h3>\n

P\u00e4rast neljateistk\u00fcmne aastast vaheaega saab Prantsusmaast 1. jaanuaril 2022 Euroopa Liidu (EL) N\u00f5ukogu eesistujamaa. Kuidas toimib Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistumine ja milline on Prantsusmaa roll selles kontekstis ?<\/h3>\n<\/div>\n
\n

Leiate kogu vajaliku info Prantsusmaa eesistumise ametlikult veebisaidilt<\/a>.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Mida kujutab endast Euroopa Liidu eesistumine ?<\/h3>\n
Roteeruv eesistumine<\/strong><\/span><\/h5>\n

N\u00f5ukogu eesistujariigiks on rotatsiooni p\u00f5him\u00f5ttel \u00fcks ELi liikmesriik, kes vahetub iga 6 kuu j\u00e4rel. Prantsusmaa t\u00e4idab eesistujamaa \u00fclesandeid 1. jaanuarist 30. juunini 2022.<\/strong> Nende 6 kuu jooksul juhatab eesistujariik k\u00f5igi tasandite koosolekuid ja istungeid. Eesistujariik tagab hea koost\u00f6\u00f6 k\u00f5igi liikmesriikide vahel ning N\u00f5ukogu suhted Euroopa institutsioonidega, eelk\u00f5ige Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga.<\/p>\n

Mis on Euroopa Liidu N\u00f5ukogu?<\/h3>\n

Euroopa Liidu N\u00f5ukogu, mida tuntakse ka kui “Euroopa Liidu ministrite n\u00f5ukogu” v\u00f5i “n\u00f5ukogu”, koondab Euroopa Liidu liikmesriikide ministreid poliitikavaldkondade kaupa. Ta on koos Euroopa Parlamendiga ELi kaasseadusandja.<\/p>\n

\n

T\u00e4psemalt \u00f6eldes juhivad asjaomased ministrid ELi N\u00f5ukogu k\u00fcmmet poliitikavaldkonda, milleks on \u00fcldasjad; majandus- ja rahandusk\u00fcsimused; justiits- ja sisek\u00fcsimused; t\u00f6\u00f6h\u00f5ive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse; konkurentsiv\u00f5ime (siseturg, t\u00f6\u00f6stus, teadusuuringud ja kosmos); transport, telekommunikatsioon ja energeetika; p\u00f5llumajandus ja kalandus; keskkond; haridus, noored, kultuur ja sport ; kaubandus. V\u00e4lisasjade n\u00f5ukogu juhatab on erandina liidu v\u00e4lisasjade ja julgeolekupoliitika k\u00f5rge esindaja, kelleks praegusel hetkel on Josep Borrell.<\/p>\n<\/div>\n

N\u00f5ukogul on ka eelarvep\u00e4devus: ta v\u00f5tab koos Parlamendiga vastu ja muudab Euroopa Liidu eelarvet. Lisaks v\u00f5tab N\u00f5ukogu vastu teatavad otsuseid ja mittesiduvad soovitusi, s\u00f5lmib liidu rahvusvahelisi lepinguid ja nimetab teatavate institutsioonide (Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee) liikmed. N\u00f5ukogu arutelud ja h\u00e4\u00e4letused \u00f5igusaktide \u00fcle on avalikud.<\/p>\n

Milline on Prantsusmaa Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistumise (PFUE) raamistik?<\/h3>\n

PFUE on koosk\u00f5las Vabariigi Presidendi 26. septembril 2017 Sorbonne\u2019is peetud k\u00f5nes suver\u00e4\u00e4nse, \u00fchtse ja demokraatliku Euroopa nimel esitatud suunistega.<\/strong> Vabariigi President ja Valitsus on neli aastat t\u00f6\u00f6tanud selle nimel, et luua t\u00f5eline Euroopa suver\u00e4\u00e4nsus, s.t Euroopa suutlikkus eksisteerida t\u00e4nap\u00e4eva maailmas, kaitsmaks meie v\u00e4\u00e4rtusi ja huve. Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistujariik Prantsusmaa j\u00e4tkab t\u00f6\u00f6d \u00fchtsema, suver\u00e4\u00e4nsema ja demokraatlikuma Euroopa nimel.<\/p>\n

PFUE vastab kodanike ootustele<\/strong>, mida nad v\u00e4ljendasid septembris Euroopa tuleviku konverentsi raames 18 Prantsusmaa piirkonnas korraldatud kodanike arutelude k\u00e4igus. See Prantsusmaa poolt 2019. aastal esitatud projekt avas uue aruteluruumi Euroopa kodanikega. Kodanikepaneelide l\u00f5plik panus edastati Valitsusele s\u00fcgisel. Kodanike soovitused Prantsusmaal ja Euroopas on Euroopa Liidu N\u00f5ukogu eesistujariigi Prantsusmaa prioriteetide aluseks.<\/p>\n

Samas on PFUE seotud eesistujariikide trio programmiga.<\/strong> See s\u00fcsteem, mis on kasutusel alates 2009. aastast, v\u00f5imaldab seada pikaajalisi eesm\u00e4rke ja m\u00e4\u00e4ratleda peamised probleemid, millega tuleb tegeleda 18 kuu jooksul. P\u00e4rast Sloveenia eesistumist alustab Prantsusmaa uut ts\u00fcklit ja t\u00f6\u00f6tab 2022. aasta teisel poolel koos T\u0161ehhi Vabariigi ja 2023. aasta esimesel poolel koos Rootsiga.<\/p>\n

\n
Ligi 400 s\u00fcndmust<\/strong><\/span><\/h5>\n

Kokku on eesistumise raames Prantsusmaal ja ELis kavas peaaegu 400 s\u00fcndmust: poliitilised kohtumised, kultuuriprogramm ja k\u00f5igile avatud kodaniku\u00fcritused.<\/p>\n

Lisaks korraldatakse \u00fcritusi k\u00f5ikjal Prantsusmaal ja v\u00e4lismaal, et tagada Prantsusmaa eesistumise tuntus avalikkusele.<\/p>\n<\/div>\n

Euroopa Liidu N\u00f5ukogu ei tohi segi ajada :<\/p>\n