Fotonäitus “Veneetsia” on Pariisis elava eesti kunstniku Tarah Montbélialtz esiknäitus Eestis.
Vaatamata võõrapärasele nimele on tegemist eesti päritoluga Tallinnas sündinud ja Pariisis üleskasvanud prantsuse fotograafiga.
Tarah Montbélialtz on Vladimir-Georg Karassev-Orgusaare (1931-2015) ja Ene Rämmeldi poeg. Ta isa oli Nõukogude Eesti filmikunstis tuntud Vladimir Karasjovina (tegelikult Vladimir Georg Julian Orgusaar, Siberis võttis ta lisaks vene nime) ja ekslikult võib vahest lugeda, et ta emigreerus Prantsusmaale. Filmide tegemisest loobumise hinnaga lubati tal minna nõukogude kinematografistide delegatsioonis esmakordselt välisreisile Cannes’i filmifestivalile mais 1976, kust ta tagasi ei tulnudki ja jäi poliitpõgenikuna Pariisi. Viis aastat hiljem, aastal 1981, lubati naisel ja pojal minna ENSV-st „riigireeturile” Pariisi järgi. Selles ajast on näituse autor elanud Pariisis.
Tarah Montbélialtz võitis 2014 „Paris métisse” fotokonkursi, foto oli trükitud Pariisi linnaraamatukogude ajakirjas “En Vue”.
2015 sai ta Prantsuse Kultuuriministeeriumi fotokonkursil „Trésor(s)” värvifoto eest esikoha.
Tema esimene isiklik fotonäitus “Ça fait du bien de causer avec un homme qui n’a qu’une tête à La Guillotine” toimus septembris 2002 endises squat’is “La Guillotine” Pariisi äärelinnas Montreuil-sous-Bois’s.
Tarah Montbélialtz kirjutab luuletusi Tarah Xaintorxare nime all. Tema viis prantsuskeelset luulekogu on ilmunud Pariisis.
Eesti keeles ilmus luulekogu “Another Secret” 2005. aastal kirjastuses Elmatar (Tartu), Doris Kareva eessõnaga.
Tema tõlkes ilmus esmakorselt Prantsusmaal kahekeelne luulekogu ja see oli Karl Ristikivi ainus luulekogu „Inimese teekond” ehk “Chemin terrestre”, 2002. Samuti ilmusid tema tõlkes “Väike eesti luule antoloogia”, 2011 ja Johnny B. Isotamme luulevoldikud, 2008 .