« 2013 aastal sain ühe juhusliku jutuajamise käigus teada, et 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist pole Venemaa endiselt ratifitseerinud ühist piirikokkulepet. See „de facto” piir on ühtlasi ka Euroopa Liidu ja Schengeni idapoolne piir. Kuidas on selline rahvusvaheline juriidiline lünk võimalik? Ja kuidas on korraldatud elu sellisel piirialal?
Õige pea avastasin setode ja nende noore kuningriigi Setomaa olemasolu, mis on sõna otseses mõttes selle sama piiriga kaheks lõigatud. Justkui kahevahel seisev kuningriik, ühelt poolt Eestis, teisalt Venemaal… Kust sai see muinasjutt alguse?
Need küsimused saidki minu fotoprojekti lähtepunktiks: soovisin kohtuda setodega, näha ja saada osa nende omapärasest kahe vahel kõõluvast ja tasakaalu hoidvast territooriumist ning mõista nende „etno-futuristlikku” lähenemist oma identiteedi säilitamisele ja maksmapanekule.
Kohale jõudes kutsuti mind jooma ja sööma koos esivanematega, kes olid mulle võõrad. Mulle esitleti Pekot, kuningat, kes puhkab igavikuni vene kloostris. Kohtasin samas telgis korraga nii üht Setomaa endist kuningat, kandmas vööl oma puust mõõka, kui ka Eesti peaminister Taavi Rõivast. Ja sealsamas, mõrkja maiguga piirialal, vahetavad Venemaa ja Eesti veel praegugi „spioone”.
Ma ei teagi enam, kuidas tõmmata Setomaal piir reaalsuse ja ettekujutluse vahele ega oska eristada minevikku olevikust. Siinsed ajalised, territoriaalsed, poliitilised ja spirituaalsed piirid on alati olemas olnud, kuid paistavad praegu hägustuvat … Et osata neid ületada, peab kahtlemata olema seto. Neid sellised piirid kohati isegi ühendavad.
Just selliste piiride avastamisest ja hägususest, lõputust unelma ja reaalsuse kahe kalda vahel rändamisest räägivadki minu fotod, alustades justkui üht muinasjuttu: „Elasid kord …”
Jérémie Jung, fotograaf
Prantsuse fotograaf Jérémie Jung on viimase kahe aasta jooksul mitmeid kordi Eestis käinud, et õppida tundma Setomaad. Tema kaunid fotod jõuavad enne Prantsusmaale reisimist kuu aega Tartus peatuda, et siit edasi rännata setode festivalile Pariisis. Näitus on korraldatud koostöös Eesti Rahva Muuseumiga.
Sissepääs tasuta