Millised on värskete õendustundengite esimesed õppetunnid koolipingis ja praktikad päris patsientidega? Milliseid rõõme-muresid, eneseületusi-läbikukkumisi õendustundegeil meiega jagada on? Prantsuse Instituut ja Kumu Dokumentaal kutsuvad 12. jaanuaril 2022 vaatama tõetruud, südamlikku ja muhedat dokumentaali “Iga viimne kui hetk” / “De chaque instant”, mis toob vaatajani selle osa medõdede tööst ja mõtetest, mis patsientide eest tavaliselt peitu jääb.
- Sissejuhatuse teevad Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp ja lektor Siiri Maasen.
- Kolmapäeval, 12. jaanuaril 2022 kell 18.00 Kumu auditooriumis.
- Sissepääs on TASUTA.
- Film linastub prantsuse keeles eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.
- Osaleda saab kehtiva COVID-19-tõendiga, mis näitab, et olete vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud. Palume kanda maski.
IGA VIIMNE KUI HETK / DE CHAQUE INSTANT
Rež. Nicolas Philibert
Prantsusmaa, 2018
1h45min
Režissööri Nicolas Philibert‘i dokumentaal jälgib värskete prantsuse õendustudengite õpinguid alates nende päris esimestest sammudest ja praktikatest kuni diplomi saamiseni. Vaatajana on tunne, justkui viibiks tudengitega samas ruumis ja avastaks seda põnevat tänuväärset eriala koos nendega. Alguses on õppeprotsessile omast armsat kohmetust ja apsakaid – harjutatakse, kuidas süstalt käes hoida (õppenukkude peal proovides läheb nii mõnigi süstlalöök ka mööda või nõel paindub viltu), kuidas tagada protseduuride steriilsust või kuidas halvatud inimest ühelt toolilt teisele tõsta nii, et ka õbluke medõde endast suurema patsiendi aitamisega hakkama saaks.
Filmi edenedes on kinopublik aga tunnistajaks tudengite arenguvestlustele nende õppejõudude-mentoritega pärast viimast praktikat, mida on läbitud alates psühhiaatriakliinikust lõpetades onkoloogiaosakonnani. Imeline on näha noorte arengut, entusiasmi ja soovi inimesi aidata, ent samal ajal on tegu väga stressirohke, raske ametiga. Lisaks edusammudele elab vaataja kaasa ka noorte õdede raskematele hetkedele, kõhklustele, murdumistele. Praktika jooksul näeb mõni esimest korda lähedalt ka surma, ja loomulikult jätab see oma jälje.
2019. aastal nomineeriti “Iga viimne kui hetk” Prantsuse filmiauhinnale parima dokumentaalfilmi kategoorias.
