| ” Rappelez-vous l’objet que nous vîmes, mon âme, Ce beau matin d’été si doux : Au détour d’un sentier une charogne infâme Sur un lit semé de cailloux “ |
„Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul see selge, särav päev, kui paelus meie huvi üks raibe maantee käänakul?” |
(Ch. Baudelaire, tlk August Sang)
Läbi aegade on kunstnikke ja kirjanikke kõige kauni kõrval lummanud ka inetus ja kõlvatus. Elu pahupool paelus ka legendaarset prantsuse poeeti Charles Baudelaire’i. Tema morbiidsest, ent elegantsest mõtte- ja tundemaailmast said 20. sajandi alguses inspiratsiooni ka eesti kunstnikud.
Näituse pealkiri on tuletatud Charles Baudelaire’i 1857. aastal ilmunud kurikuulsast luulekogust „Les Fleurs du mal“ ehk „Kurja lilled“, mis on üks esimesi moderniseerumiskogemuse analüüse ja kriitikaid. Baudelaire’i ja tema kaasaegseid saadab süvenev kahtlemine moderniseerumisprotsessi väga kiiretes ja pöördelistes tulemustes. Industrialiseerimine, kapitalism, metropolide teke, kasvav usk teadusesse ja pidevasse progressi, samuti mitmed teised sotsiaalsed muutused äratavad võõristust ja hirmu, manifesteerudes tugevas pessimismis, allakäigu- ja minnalaskmismeeleoludes. Teisalt pole dekadents ainult eitav või hävitav „jõud“, vaid genereerib uusi ning huvitavaid tähendusi. Dekadentlik kunsti- ning kirjandusloome sünteesib ilu ja inetust, suubub sageli müstitsismi, küsib avameelseid küsimusi seksuaalsuse ja soorollide kohta ning rõhutab vastandumist kodanlusele, pühitsedes individualismi. Sündinud küll reaktsioonina järskudele sotsiaalsetele ja kultuurilistele muutustele, iseloomustab dekadentlikku kunsti ka süvenemine iseendasse ning väljumine pärismaailmast, lubades psüühika- ja tajuhäiretel kohtuda erinevate pahede ja tabudega ning luues kõhedaid, ent kaasakiskuvaid kujutisi.
Eestisse jõudsid dekadentlikud meeleolud 20. sajandi alguses, kui hakati looma rahvuskultuuri ning otsiti oma kohta rahvuslikkuse ja lääne modernsuse skaalal. Näitus „Kurja lillede lapsed“ on esmakordne uurimus eesti dekadentlikust kunstist 20. sajandi esimesel poolel. Näitus pakub vaatamiseks mitmeid seni vähenähtud või eksponeerimata teoseid sellistelt kunstnikelt nagu Eduard Wiiralt, Ado Vabbe, Erich Kügelgen, Aleksander Promet, Erna Brinckmann, Erik Obermann jt.
AEG: 09.09.2017–25.02.2018
KUMU, Eesti kunsti varamu, 3. korrus
Publikuüritused:
14.09 kell 18.00
Ekskursioon näitusel „Kurja lillede lapsed“ kuraatori Lola Annabel Kassiga
16.09 kell 14.00
Näituse „Kurja lillede lapsed“ tutvustus vene keeles
19.10 kell 18.00
Ühisekskursioon näitustel „Kurja lillede lapsed“ ja „Saksamaa metsikud“
Ekskursiooni juhib legendaarne kunstiteadlane ja kuraator Eha Komissarov. Uuritakse surma, erootikat ja ilu ning vaadeldakse vastavate teemade käsitlust eesti dekadentlikus kunstis ja saksa ekspressionistide loomingus.
Kuraator: Lola Annabel Kass
Näituse kujundaja: Liina Siib
Graafiline kujundaja: Angelika Schneider
Koordinaatorid: Karin Pastak, Liis Pählapuu, Ragne Soosalu
Kollektsioonid: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Rahvusraamatukogu, Narva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, erakogud
Eduard Wiiralt. Kunstnik. 1917. Eesti Kunstimuuseum