Georges Frédéric Parrot (1767–1852) oli 1802. aastal kinnitatud Tartu keiserliku ülikooli asutamisakti autor ning esimene rektor. Parrot’ ülikooli idee ja eesmärk seisnes talurahva emantsipeerimises ning pärisorjuse kaotamises Balti provintsides.
Viies mahukas peatükis käsitletakse Parrot’ erinevaid eluetappe Lääne-Euroopas, Liivimaal ja Peterburis ning tema mitmekülgset tegevust ajastu laiemas haridus-, teadus- ja sotsiaalpoliitilises kontekstis. Tänu Parrot’ ainuisikulisele tegutsemisele avati kõrgemate haridusasutuste uksed ka maarahvale. Sellel otsusel oli hindamatu väärtus eesti ja läti rahva hariduspüüdlustele ning hilisemale omariikluse sünnile.
Parrot’st sai ka lähedane sõber ja usaldusisik keiser Aleksander I-le ning arukas nõuandja keiser Nikolai I-le. Tema kirjade vahendusel valitsejatele on rekonstrueeritud autentne pilt 19. sajandi esimesel poolel toimunud olulisematest sündmustest Vene impeeriumis, millest selgub, et Parrot on oma ideede ja ettepanekutega osaliselt mõjutanud keisrivõimu toimimist ning aktiivselt kaasa rääkinud haridus- ning teaduspoliitika kavandamisel.
Raamat on rikkalikult illustreeritud, mis aitab lugejal paremini Parrot’ eluperioodidesse ning tema ajastusse sisse elada.
Raamatu autor on Epi Tohvri, toimetaja Tõnu Tannberg.
Kirjade tõlked prantsuse keelest on teinud Marge Käsper.
Raamatuesitlus
Neljapäeval, 5. septembril kell 16.00 toimub TÜ muuseumi valges saalis (Lossi 25, Tartu) raamatuesitlus.
Kavas on tervituste kõrval mh ka Parrot’ kaasaegset muusikat, ettelugemisi prantsuse ja eesti keeles tema kirjutatud kirjadest ning väike ajaloolise konteksti tutvustus.
Väljaandja Tartu Ülikooli Kirjastus.
